Uudised
Marina Lapidus ja Ken Kaarel Gross: elektriautode laadija rajamise kohustus ootab ka vanemaid hooneid
Marina Lapidus ja Ken Kaarel Gross: elektriautode laadija rajamise kohustus ootab ka vanemaid hooneid
Elektriautode kasutamise soodustamiseks näeb seadus ette kohustuse paigaldada teatud hoonete juurde autode laadimiseks vajalik taristu. Kui esialgu puudutas vastav nõue üksnes uusehitisi ja rekonstrueeritavaid hooneid, siis alates 2025. aastast kehtib elektriauto laadimispunkti rajamise kohustus ka paljudele vanematele ärihoonetele.
“Ehitusseadustiku kehtivate nõuete kohaselt piirdub laadimistaristu väljaehitamise kohustus üksnes hoonetega, millele on ette nähtud enam kui kümme parkimiskohta,” ütleb advokaadibüroo RASK ehitus ja kinnisvara valdkonna kaasjuht Marina Lapidus. Nõuded kehtivad nii uutele kui ka rekonstrueeritavatele hoonetele, kui tööd hõlmavad parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi.
Ärihoonete puhul tuleb Lapiduse sõnul vähemalt igale viiendale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu ning vähemalt ühele laadimispunkt. Elamuhoonete puhul tuleb igale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu (üksnes kaablikaitsetoru). Selle, kas tegemist on elamu või mitteelamuga, määrab ehitusregistrisse kantud hoone peamine kasutusotstarve.
Laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Samuti hoonetele, mille laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest.
“Samuti läheb erandi alla näiteks ärihoone, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ehk ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43 miljonit eurot. See erand kohaldub siiski vaid juhul, kui ärihoone omanik ka ise hoonet kasutab. Seega ei kohaldu erand olukorras, kus hoone omanik annab pinna üürile,” selgitab Lapidus.
Lisaks jäävad kohustusest kõrvale hooned, mis asuvad üliväikeses eraldatud võrgus ehk millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (näiteks Ruhnu). Samuti ei kohaldu nõue, kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust.
Alates 2025. aasta algusest peab olema vähemalt üks laadimispunkt ka nende vanade ärihoonete juures, mille teenindamiseks on ette nähtud enam kui 20 parkimiskohta ning mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. “Nõue kehtib ka nendele hoonetele, mille ehitusdokumentatsioon ei ole leitav, kuid mis olid faktiliselt olemas enne seaduse jõustumist 2020. aasta juulis,” lisab Lapidus. Küll ei kohaldu nõuded avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate ärihoonete teenindamiseks.
Seaduse seletuskirja kohaselt on laadimistaristuga seotud nõuete täitmata jätmisel tegemist rikkumisega, mille eest võib karistada rahatrahviga, mis on kehtiva seaduse alusel füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot.
Mida on oluline jälgida kortermajade juurde elektrilaadijate paigaldamisel?
Mida rohkem tekib elektrilaadijaid ärihoonetele ning mida populaarsemaks muutuvad elektriautod, seda enam soovitakse laadijaid ka elumajade lähedusse. Kaasomandis kinnistute puhul võib see advokaadibüroo RASK advokaat Ken Kaarel Grossi sõnul tingida aga mitmeid keerulisi olukordi, mida tasub ennetada.
“Muuhulgas puudutab see mitmeid kortermaju, kuna üldjuhul on nende parkla ja hoov kõikide korteriomanike kaasomandis,” ütleb ta. Seetõttu tuleb Grossi sõnul igal kaasomanikul silmas pidada, et seaduse kohaselt toimub kinnisasja valdamine ja kasutamine kõikide kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse alusel. “Seega võib elektrilaadija paigaldamiseks olla vajalik saada kõikide kaasomanike nõusolek või võtta vastu sellekohane kaasomanike enamusotsus,” selgitab ta.
Teatud erisustega kehtib eeltoodu ka siis, kui hoone on jagatud korteriomanditeks ja korteriomanikud kasutavad parkimiskohti erikasutusõiguse alusel. “Elektrilaadija paigaldamine hõlmab üldjuhul ka teataval määral ehitustöid ning kinnistu ja hoone kui terviku elektrisüsteemi sekkumist. Mida suurem on sekkumine, seda tõenäolisemalt tuleb vajalikud tegevused kooskõlastada teiste kaasomanikega,” lisab Gross.
Laadijate paigaldamisel tuleks hinnata ka seda, kas parkimiskoha ja laadija kasutamiseks on olemas vajalik kasutuskord ehk kaasomanike vaheline kokkulepe või kinnistusraamatusse on kantud asjakohane erikasutusõigus. Seda sõlmides tuleb ühtlasi arvestada, et näiteks pärijate ja tulevaste omanike suhtes kehtib üksnes kasutuskord (erikasutusõigus), mis on sõlmitud notariaalselt ja kantud kinnistusraamatusse.
Õigusekspertide sõnul on kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine asjakohane ka näiteks juhul, kui kaasomanikud soovivad kulude kokkuhoiuks paigaldada parklasse ühe või mitme kaasomaniku parkimiskohale ühise elektrilaadija. “Vastava kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmine on soovitatav isegi siis, kui olemasolevad kaasomanikud kõikide kaasomanike kasutusõigust ja väljakujunenud kasutustavasid praktikas aktsepteerivad, kuna tulevased kaasomanikud ei pruugi sellise korraga nõustuda,” selgitab Gross.
“Ehitusseadustiku kehtivate nõuete kohaselt piirdub laadimistaristu väljaehitamise kohustus üksnes hoonetega, millele on ette nähtud enam kui kümme parkimiskohta,” ütleb advokaadibüroo RASK ehitus ja kinnisvara valdkonna kaasjuht Marina Lapidus. Nõuded kehtivad nii uutele kui ka rekonstrueeritavatele hoonetele, kui tööd hõlmavad parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi.
Ärihoonete puhul tuleb Lapiduse sõnul vähemalt igale viiendale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu ning vähemalt ühele laadimispunkt. Elamuhoonete puhul tuleb igale parkimiskohale paigaldada juhtmetaristu (üksnes kaablikaitsetoru). Selle, kas tegemist on elamu või mitteelamuga, määrab ehitusregistrisse kantud hoone peamine kasutusotstarve.
Laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Samuti hoonetele, mille laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest.
“Samuti läheb erandi alla näiteks ärihoone, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ehk ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43 miljonit eurot. See erand kohaldub siiski vaid juhul, kui ärihoone omanik ka ise hoonet kasutab. Seega ei kohaldu erand olukorras, kus hoone omanik annab pinna üürile,” selgitab Lapidus.
Lisaks jäävad kohustusest kõrvale hooned, mis asuvad üliväikeses eraldatud võrgus ehk millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (näiteks Ruhnu). Samuti ei kohaldu nõue, kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust.
Alates 2025. aasta algusest peab olema vähemalt üks laadimispunkt ka nende vanade ärihoonete juures, mille teenindamiseks on ette nähtud enam kui 20 parkimiskohta ning mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. “Nõue kehtib ka nendele hoonetele, mille ehitusdokumentatsioon ei ole leitav, kuid mis olid faktiliselt olemas enne seaduse jõustumist 2020. aasta juulis,” lisab Lapidus. Küll ei kohaldu nõuded avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate ärihoonete teenindamiseks.
Seaduse seletuskirja kohaselt on laadimistaristuga seotud nõuete täitmata jätmisel tegemist rikkumisega, mille eest võib karistada rahatrahviga, mis on kehtiva seaduse alusel füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot.
Mida on oluline jälgida kortermajade juurde elektrilaadijate paigaldamisel?
Mida rohkem tekib elektrilaadijaid ärihoonetele ning mida populaarsemaks muutuvad elektriautod, seda enam soovitakse laadijaid ka elumajade lähedusse. Kaasomandis kinnistute puhul võib see advokaadibüroo RASK advokaat Ken Kaarel Grossi sõnul tingida aga mitmeid keerulisi olukordi, mida tasub ennetada.
“Muuhulgas puudutab see mitmeid kortermaju, kuna üldjuhul on nende parkla ja hoov kõikide korteriomanike kaasomandis,” ütleb ta. Seetõttu tuleb Grossi sõnul igal kaasomanikul silmas pidada, et seaduse kohaselt toimub kinnisasja valdamine ja kasutamine kõikide kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse alusel. “Seega võib elektrilaadija paigaldamiseks olla vajalik saada kõikide kaasomanike nõusolek või võtta vastu sellekohane kaasomanike enamusotsus,” selgitab ta.
Teatud erisustega kehtib eeltoodu ka siis, kui hoone on jagatud korteriomanditeks ja korteriomanikud kasutavad parkimiskohti erikasutusõiguse alusel. “Elektrilaadija paigaldamine hõlmab üldjuhul ka teataval määral ehitustöid ning kinnistu ja hoone kui terviku elektrisüsteemi sekkumist. Mida suurem on sekkumine, seda tõenäolisemalt tuleb vajalikud tegevused kooskõlastada teiste kaasomanikega,” lisab Gross.
Laadijate paigaldamisel tuleks hinnata ka seda, kas parkimiskoha ja laadija kasutamiseks on olemas vajalik kasutuskord ehk kaasomanike vaheline kokkulepe või kinnistusraamatusse on kantud asjakohane erikasutusõigus. Seda sõlmides tuleb ühtlasi arvestada, et näiteks pärijate ja tulevaste omanike suhtes kehtib üksnes kasutuskord (erikasutusõigus), mis on sõlmitud notariaalselt ja kantud kinnistusraamatusse.
Õigusekspertide sõnul on kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine asjakohane ka näiteks juhul, kui kaasomanikud soovivad kulude kokkuhoiuks paigaldada parklasse ühe või mitme kaasomaniku parkimiskohale ühise elektrilaadija. “Vastava kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmine on soovitatav isegi siis, kui olemasolevad kaasomanikud kõikide kaasomanike kasutusõigust ja väljakujunenud kasutustavasid praktikas aktsepteerivad, kuna tulevased kaasomanikud ei pruugi sellise korraga nõustuda,” selgitab Gross.