Uudised

Tartu ringkonnakohus rahuldas Toila lapsevanemate kaebuse ning tühistas Toila vallavolikogu 2024. aasta 27. märtsil tehtud otsuse sulgeda Toila kooli gümnaasiumiosa. Otsust kommenteerivad kohtus lapsevanemaid esindavad advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk.

Lastevanemate põhimure seisnes selles, et Toila Gümnaasiumi sulgemisega kaob Ida-Virumaa vastava piirkonna viimane eestikeelse keelekeskkonnaga gümnaasium. Formaalselt toimub kõikides gümnaasiumides õppetöö eesti keeles, kuid see ei tähenda automaatselt eestikeelset keelekeskkonda. Kui klassis õpib suur osakaal teise emakeelega õpilasi, siis peab õpetaja valima sellised õpetamise meetodeid, mis tagavad selle, et teise emakeelega õpilased saaksid aktiivselt õppetöös osaleda. Selle tagajärjel kannatab aga oluliselt eesti emakeelega õpilaste keskhariduse kvaliteet.

Ringkonnakohus leidis, et valla otsus sulgeda gümnaasium on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Vald jättis lapsevanemad kaasamata ja ära kuulamata. Samuti jättis vald analüüsimata kooli sulgemise otsuse mõju laste arengule, heaolule ja nende edasisele hariduskvaliteedile. Vald oleks pidanud hindama, kas pärast kooli sulgemist on tagatud selline õpe, mis vastab laste parimatele huvidele, st võtaks arvesse õpilaste erineva keeleoskusega seotud aspekte. Samuti pidi vald kaaluma, kas eesti keelt emakeelena rääkivate perede võimalik piirkonnast lahkumine seoses ajalooliselt eestikeelse gümnaasiumiastme sulgemisega võib kujutada endast ohtu kohaliku eesti kogukonna püsimisele. Vald jättis kõik eelneva tegemata ning see tõigi kaasa tühistamise.

Lapsevanemaid esindavad advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk selgitavad, et vastav kohtuotsus on laiemat mõju omav lahend, mis selgitab ühelt poolt eestikeelse keelekeskkonna ja laste hariduse kvaliteediga arvestamise tähtsust ning teiselt poolt rõhutab kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutust lastega seotud otsuste tegemisel. "Ringkonnakohus rõhutas, et vald ei saa teha kooli ümberkorraldamise otsuseid pelgalt riigi tahtele tuginedes. Vald peab lähtume ennekõike kohalikest huvidest ning arvestama otsuse tegemisel selle mõjuga kohalikele elanikele," kommenteerib RASKi vandeadvokaat Villy Lopman. "See on selge signaal nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, et kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigus tähendab ka kohustust seada esiplaanile kohalikke huve. Kohalik omavalitsus ei saa muutuda pelgalt riigi tahte realiseerijaks," täiendab RASKi advokaat Elvi Tuisk.