Uudised
Ekspert: andmekeskuste ehitamisel on alanud taristuvõidujooks, mis mõjutab ka Eestit
Ekspert: andmekeskuste ehitamisel on alanud taristuvõidujooks, mis mõjutab ka Eestit
Tehisintellekti kiire areng kasvatab nõudlust arvutusvõimsuse järele ning sunnib rajama järjest suuremaid ja võimsamaid andmekeskusi. Kui varem määrasid asukohavalikut eelkõige sobiv maa ja hea ühenduvus, siis nüüd on üheks peamiseks piiranguks saanud elektri kättesaadavus, kirjutab advokaadibüroo RASK ehitus- ja kinnisvaravaldkonna kaasjuht Marina Lapidus.
Kaasaegse andmekeskuse elektritarve võib olla võrreldav väikese linna omaga. Seetõttu ei piisa enam sobiva kinnistu leidmisest ning määravaks saab, kas piirkonna elektrivõrk suudab uue suurtarbija vastu võtta ja kui kiiresti on võimalik vajalik liitumisvõimsus saada.
Arendajate jaoks muutuvad järjest olulisemaks kohad, kus on korraga olemas töökindel energiavarustus, tugev elektrivõrk, taastuvenergia, hea sideühendus ja võimalus projekt kiiresti ellu viia. Muutunud on ka andmekeskuste tehniline ülesehitus.
Ühe hoone asemel rajatakse järjest sagedamini terveid andmekeskuste komplekse, mida saab nõudluse kasvades etappide kaupa laiendada. Nii ongi andmekeskuste arendamisest kujunenud omamoodi taristuvõidujooks, kus maa kõrval määravad projekti edu elektrivõimsus, jahutus, ühenduvus ja ehituskiirus.
Selles konkurentsis on võimalus ka Eestil. Meie digitaalne taristu, jahedam kliima, taastuvenergia potentsiaal ja ühendatus Põhjamaade elektrituruga annavad head eeldused andmekeskuste ja tehisintellekti taristu arendamiseks. Kas sellest eelisest ka tegelikult kasu sünnib, sõltub väga praktilistest küsimustest: elektrivõrgu võimekusest, liitumistähtaegadest, lubade menetlemise kiirusest, ehitussektori suutlikkusest ja suurte elektrivõimsuste kättesaadavusest.
Hea näide sellest on Greenergy Data Centersi Hüüru andmekeskuse järgmine arenguetapp. Hüüru andmekeskus alustas tegevust 2022. aastal. Hoone kavandati algusest peale andmekeskuseks, mitte ei kohandatud selleks olemasolevat tööstus- või büroohoonet. Nüüd rajatakse seoses rahvusvahelise tehisintellekti pilveteenuste ettevõtte Nebius Eestisse tulekuga keskusesse 22 MW ulatuses AI-arvutusvõimsust.
Projekti muudab tehniliselt keerukaks asjaolu, et uut hoonet ei rajata, vaid olemasolev ja töötav andmekeskus tuleb kohandada oluliselt suurema arvutusvõimsuse jaoks. See seab uued nõuded elektrivarustusele, jahutusele ja teistele tehnosüsteemidele, samal ajal kui hoone kandekonstruktsioonid ja suur osa olemasolevast taristust jäävad alles.
Uusi lahendusi ei saa seega projekteerida n-ö puhtale lehele. Need tuleb sobitada olemasoleva hoone, tehnosüsteemide ja ruumilahendusega. Lisaks toimuvad ehitustööd keskuses, mis peab samal ajal edasi töötama. Elektri-, jahutus-, ventilatsiooni- ja muud kriitilised süsteemid peavad säilitama töökindluse kogu ümberehituse jooksul ning tööd ei tohi häirida olemasolevate klientide teenuseid.
Sellise projekti puhul on ehitus ja tehnosüsteemide arendamine lahutamatult seotud. Iga muudatuse juures tuleb korraga arvestada nii uue AI-taristu vajaduste kui ka olemasoleva keskuse piirangutega. Seetõttu on töötava andmekeskuse etapiviisiline laiendamine märksa keerukam kui uue hoone rajamine nullist.
Hüürus on arvestatud ka võimalusega kasutada andmekeskuses tekkivat jääksoojust. See peegeldab laiemat muutust Euroopa andmekeskuste arendamises: suuri keskusi ei käsitleta üksnes elektritarbijatena, vaid üha enam ka kohaliku energiasüsteemi osana.
Hüüru projekt tõi esile ka küsimuse, kuidas panna sedavõrd keerukas ja rahvusvaheline ehitusprojekt toimima Eesti õigusruumis. Kuna Eesti ehitusturul on väga suurte ja tehnoloogiliselt keerukate andmekeskuste rajamise kogemus seni olnud piiratud, kaasati projekti rahvusvahelise kogemusega ehitaja ning lepingulise raamistikuna kasutati rahvusvaheliselt levinud FIDIC-i tingimusi.
Valmislahendust ei saanud siiski Eesti turule üks ühele üle võtta. Rahvusvahelises ehituspraktikas kasutatavad mõisted, protseduurid ja riskijaotus tuli viia kooskõlla Eesti õiguse, kohaliku ehituspraktika ja regulatiivsete nõuetega. Andmekeskuste puhul on see eriti oluline, sest ehitus, elektrivarustus, jahutus, automaatika ja IT-taristu sõltuvad üksteisest otseselt. Ühe süsteemi viivitus võib lükata edasi kogu projekti valmimist ja kasutuselevõttu. Seetõttu on taolistes projektides leping ühtlasi praktiline juhtimisvahend. Sellega määratakse, kes mille eest vastutab, kuidas jagunevad riskid, millised on tähtajad ning kuidas lahendatakse projekti käigus tekkivaid probleeme.
Hüüru on hea näide sellest, et andmekeskuste rajamine toob Eesti ehitusturule senisest keerukamaid tehnilisi lahendusi, rahvusvahelisi lepingumudeleid ja kõrgemaid nõudmisi nii kvaliteedile, kiirusele kui ka riskijuhtimisele. Eesti ehitusettevõtetele tähendab see võimalust kasvatada siinset oskusteavet. Kui praegu tuleb kõige keerukamate projektide puhul veel olulisel määral toetuda rahvusvahelisele kogemusele, siis iga järgmine projekt suurendab ka kohalike ettevõtete võimekust. Andmekeskuste arendamise järgmine laine võib seetõttu mõjutada märgatavalt ka Eesti ehitussektori arengut.
* Marina Lapidus nõustas Greenergy Data Centers andmekeskust ehituslepingu sõlmimisel rahvusvahelise nutikate ja energiatõhusate hoonelahenduste pakkujaga Caverion.
Kaasaegse andmekeskuse elektritarve võib olla võrreldav väikese linna omaga. Seetõttu ei piisa enam sobiva kinnistu leidmisest ning määravaks saab, kas piirkonna elektrivõrk suudab uue suurtarbija vastu võtta ja kui kiiresti on võimalik vajalik liitumisvõimsus saada.
Arendajate jaoks muutuvad järjest olulisemaks kohad, kus on korraga olemas töökindel energiavarustus, tugev elektrivõrk, taastuvenergia, hea sideühendus ja võimalus projekt kiiresti ellu viia. Muutunud on ka andmekeskuste tehniline ülesehitus.
Ühe hoone asemel rajatakse järjest sagedamini terveid andmekeskuste komplekse, mida saab nõudluse kasvades etappide kaupa laiendada. Nii ongi andmekeskuste arendamisest kujunenud omamoodi taristuvõidujooks, kus maa kõrval määravad projekti edu elektrivõimsus, jahutus, ühenduvus ja ehituskiirus.
Eesti kui võimalik uus sihtkoht
Selles konkurentsis on võimalus ka Eestil. Meie digitaalne taristu, jahedam kliima, taastuvenergia potentsiaal ja ühendatus Põhjamaade elektrituruga annavad head eeldused andmekeskuste ja tehisintellekti taristu arendamiseks. Kas sellest eelisest ka tegelikult kasu sünnib, sõltub väga praktilistest küsimustest: elektrivõrgu võimekusest, liitumistähtaegadest, lubade menetlemise kiirusest, ehitussektori suutlikkusest ja suurte elektrivõimsuste kättesaadavusest.
Hea näide sellest on Greenergy Data Centersi Hüüru andmekeskuse järgmine arenguetapp. Hüüru andmekeskus alustas tegevust 2022. aastal. Hoone kavandati algusest peale andmekeskuseks, mitte ei kohandatud selleks olemasolevat tööstus- või büroohoonet. Nüüd rajatakse seoses rahvusvahelise tehisintellekti pilveteenuste ettevõtte Nebius Eestisse tulekuga keskusesse 22 MW ulatuses AI-arvutusvõimsust.
Projekti muudab tehniliselt keerukaks asjaolu, et uut hoonet ei rajata, vaid olemasolev ja töötav andmekeskus tuleb kohandada oluliselt suurema arvutusvõimsuse jaoks. See seab uued nõuded elektrivarustusele, jahutusele ja teistele tehnosüsteemidele, samal ajal kui hoone kandekonstruktsioonid ja suur osa olemasolevast taristust jäävad alles.
Uusi lahendusi ei saa seega projekteerida n-ö puhtale lehele. Need tuleb sobitada olemasoleva hoone, tehnosüsteemide ja ruumilahendusega. Lisaks toimuvad ehitustööd keskuses, mis peab samal ajal edasi töötama. Elektri-, jahutus-, ventilatsiooni- ja muud kriitilised süsteemid peavad säilitama töökindluse kogu ümberehituse jooksul ning tööd ei tohi häirida olemasolevate klientide teenuseid.
Sellise projekti puhul on ehitus ja tehnosüsteemide arendamine lahutamatult seotud. Iga muudatuse juures tuleb korraga arvestada nii uue AI-taristu vajaduste kui ka olemasoleva keskuse piirangutega. Seetõttu on töötava andmekeskuse etapiviisiline laiendamine märksa keerukam kui uue hoone rajamine nullist.
Hüürus on arvestatud ka võimalusega kasutada andmekeskuses tekkivat jääksoojust. See peegeldab laiemat muutust Euroopa andmekeskuste arendamises: suuri keskusi ei käsitleta üksnes elektritarbijatena, vaid üha enam ka kohaliku energiasüsteemi osana.
Rahvusvaheline ehituspraktika Eesti õigusruumis
Hüüru projekt tõi esile ka küsimuse, kuidas panna sedavõrd keerukas ja rahvusvaheline ehitusprojekt toimima Eesti õigusruumis. Kuna Eesti ehitusturul on väga suurte ja tehnoloogiliselt keerukate andmekeskuste rajamise kogemus seni olnud piiratud, kaasati projekti rahvusvahelise kogemusega ehitaja ning lepingulise raamistikuna kasutati rahvusvaheliselt levinud FIDIC-i tingimusi.
Valmislahendust ei saanud siiski Eesti turule üks ühele üle võtta. Rahvusvahelises ehituspraktikas kasutatavad mõisted, protseduurid ja riskijaotus tuli viia kooskõlla Eesti õiguse, kohaliku ehituspraktika ja regulatiivsete nõuetega. Andmekeskuste puhul on see eriti oluline, sest ehitus, elektrivarustus, jahutus, automaatika ja IT-taristu sõltuvad üksteisest otseselt. Ühe süsteemi viivitus võib lükata edasi kogu projekti valmimist ja kasutuselevõttu. Seetõttu on taolistes projektides leping ühtlasi praktiline juhtimisvahend. Sellega määratakse, kes mille eest vastutab, kuidas jagunevad riskid, millised on tähtajad ning kuidas lahendatakse projekti käigus tekkivaid probleeme.
Hüüru on hea näide sellest, et andmekeskuste rajamine toob Eesti ehitusturule senisest keerukamaid tehnilisi lahendusi, rahvusvahelisi lepingumudeleid ja kõrgemaid nõudmisi nii kvaliteedile, kiirusele kui ka riskijuhtimisele. Eesti ehitusettevõtetele tähendab see võimalust kasvatada siinset oskusteavet. Kui praegu tuleb kõige keerukamate projektide puhul veel olulisel määral toetuda rahvusvahelisele kogemusele, siis iga järgmine projekt suurendab ka kohalike ettevõtete võimekust. Andmekeskuste arendamise järgmine laine võib seetõttu mõjutada märgatavalt ka Eesti ehitussektori arengut.
* Marina Lapidus nõustas Greenergy Data Centers andmekeskust ehituslepingu sõlmimisel rahvusvahelise nutikate ja energiatõhusate hoonelahenduste pakkujaga Caverion.