Uudised
Kes vastutab vigasest ehitusprojektist tingitud kahjude eest?
Kes vastutab vigasest ehitusprojektist tingitud kahjude eest?
Ehituses on kvaliteet ja vastutus tihedalt põimunud ning töövõtja rolli ei saa alahinnata, kirjutab RASKi vandeadvokaat Marina Lapidus. Võlaõigusseadus seab töövõtjale kõrgema hoolsusstandardi, mille kohaselt peab ta tellija esitatud projekti piisavalt kontrollima. Kui projektis esineb vigu, mis võivad kaasa tuua kahjulikke tagajärgi, on töövõtja kohustatud tellijat sellest koheselt teavitama. Samas ei ole ehitaja vastutus piiramatu – temalt eeldatakse vaid ilmselgete projekteerimisvigade avastamist, eelkõige selliseid, mis mõjutaksid ehitise ohutust.
Kui tellija esitatud projekt on puudulik või otseselt vigane, võib tekkida vajadus muudatuste ja lisatööde järele. Vastutusest ja lisakulude kandmise kohustusest vabanemiseks peab ehitaja tellijat avastatud vigadest koheselt informeerima. Seetõttu on projektide põhjalik ülevaatus ning tellija ja töövõtja vaheline selge kommunikatsioon kriitilise tähtsusega, et ennetada võimalikke vaidlusi ja tagada ehitusprotsessi sujuvus.
Esmapilgul tundub see loogiline, kuid selline põhjendus ei vabasta ehitajat siiski alati vastutusest. Tihti unustavad ehitajad, et nende kohustused ei piirdu pelgalt projekti järgimisega. Seadusest tulenevalt on töövõtjal kohustus lähtuda lisaks töövõtulepingus sätestatule ka teistest kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile.
Töövõtja kõrgem hoolsusstandard tuleneb võlaõigusseaduse töövõtulepingu erisätetest, mille kohaselt saab ehitaja vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta on täitnud oma hoolsuskohustused nõuetekohaselt. Ehitaja ei vastuta töö mittevastavuse eest ainult siis, kui ta suudab tõendada, et on tellija juhiste, materjalide või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat võimalikest riskidest teavitanud.
Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsiooni kohustused on tema professionaalsuse tõttu suhteliselt laialdased, eriti kui tellija ise ei oma ehitusvaldkonnas eriteadmisi. Praktikas tähendab see, et töövõtja ei saa piirduda pelgalt projekti täitmisega, vaid peab oskama ära tunda ka olulised vead ja vajadusel tellijaga nende lahendamiseks koostööd tegema. See vastutus aitab tagada, et lõpptulemus oleks kvaliteetne ja vastaks kõigile kehtivatele ehitusnõuetele.
Praktikas kerkib sageli küsimus: kui suures ulatuses peab ehitaja kontrollima professionaalse arhitekti koostatud ehitusprojekti? Õiguskirjandus ja kohtupraktika on selles osas jõudnud seisukohale, et ehitajalt ei saa eeldada projekti üksikasjalikku analüüsi ja võimalike vigade otsimist, eriti kui selle on koostanud professionaalne projekteerimisbüroo. Ehitajalt saab oodata üksnes selliste ilmselgete projekteerimisvigade avastamist, mis tooksid kaasa ehitusseadustiku või muude kohustuslike normide rikkumist, eriti ohutusnõuete osas.
Kohtud on ka leidnud, et ehitajal ei ole üldjuhul kohustust projekteerida töid ümber või pakkuda ise arhitektuurilisi ja tehnilisi lahendusi, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Kui projekteerimisviga ilmneb ehitusperioodi jooksul, on ehitajal õigus nõuda vajalike lisatööde hüvitamist, kuna tellija esitatud ebatäpsed andmed ei võimaldanud töid algselt nõuetekohaselt planeerida. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellisel tasemel, et see võimaldaks tööd nõuetekohaselt teostada ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisita. Kui tellija esitatud projekt ei vasta seaduse nõuetele, kannab kõik selle muutmisega seotud riskid ja kulud tellija.
Kokkuvõtvalt peaks ehitaja arvestama tema kui töövõtja suhtes kehtiva kõrgema hoolsusstandardiga. Kuigi ehitaja ei pea läbi viima põhjalikku projekteerimisvigade analüüsi, peab ta olema võimeline tuvastama ilmselged vead projektis ja tellijat neist teavitama. Juhul kui tellija esitatud projekti alusel ei ole võimalik ehitustöid teostada ning projekti tuleb muuta või täiendada, ei ole vastavad muudatus- ega lisatööd lepingulise eelarvega hõlmatud ja selles osas kannab lisakulusid tellija. Ehituse edukus sõltub seega tellija ja töövõtja koostööst, projektide kvaliteedist ja nende põhjalikust analüüsist juba enne tööde algust. Selged kohustused ja täpne suhtlus aitavad vältida vaidlusi ning ettearvamatuid lisakulusid.
Kui tellija esitatud projekt on puudulik või otseselt vigane, võib tekkida vajadus muudatuste ja lisatööde järele. Vastutusest ja lisakulude kandmise kohustusest vabanemiseks peab ehitaja tellijat avastatud vigadest koheselt informeerima. Seetõttu on projektide põhjalik ülevaatus ning tellija ja töövõtja vaheline selge kommunikatsioon kriitilise tähtsusega, et ennetada võimalikke vaidlusi ja tagada ehitusprotsessi sujuvus.
Töövõtja kõrgem hoolsusstandard
Kui ehitises ilmnevad puudused, tekib sageli küsimus, kas need on põhjustatud vigasest ehitusprojektist, vigasest ehitustööst või mõlemast korraga. Kui ehitusviga tuleneb valesti projekteeritud lahendusest ja tegemist on tellija enda esitatud projektdokumentatsiooniga, on ehitaja esmaseks vastuväiteks sageli see, et ta on täitnud kõik kohustused nõuetekohaselt – ehitades vastavalt projektile ehk täpselt nii, nagu ehitusseadustik ette näeb. Juhul, kui projekt oli vigane, siis selle eest peaks vastutama hoopis tellija projekteerija.Esmapilgul tundub see loogiline, kuid selline põhjendus ei vabasta ehitajat siiski alati vastutusest. Tihti unustavad ehitajad, et nende kohustused ei piirdu pelgalt projekti järgimisega. Seadusest tulenevalt on töövõtjal kohustus lähtuda lisaks töövõtulepingus sätestatule ka teistest kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile.
Töövõtja kõrgem hoolsusstandard tuleneb võlaõigusseaduse töövõtulepingu erisätetest, mille kohaselt saab ehitaja vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta on täitnud oma hoolsuskohustused nõuetekohaselt. Ehitaja ei vastuta töö mittevastavuse eest ainult siis, kui ta suudab tõendada, et on tellija juhiste, materjalide või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat võimalikest riskidest teavitanud.
Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsiooni kohustused on tema professionaalsuse tõttu suhteliselt laialdased, eriti kui tellija ise ei oma ehitusvaldkonnas eriteadmisi. Praktikas tähendab see, et töövõtja ei saa piirduda pelgalt projekti täitmisega, vaid peab oskama ära tunda ka olulised vead ja vajadusel tellijaga nende lahendamiseks koostööd tegema. See vastutus aitab tagada, et lõpptulemus oleks kvaliteetne ja vastaks kõigile kehtivatele ehitusnõuetele.
Töövõtja kontrollikohustus: kus jookseb vastutuse piir?
Ehituslepingu puhul on üheks spetsiifiliseks tellija juhiseks ehitajale ehitusprojekt, mille suhtes on ehitajal kontrollimiskohustus. Seda olenemata sellest, et projekti on koostanud reeglina samuti oma ala professionaal. Kui ehitaja ei informeeri tellijat projekti järgimisega seonduvatest kahjulikest tagajärgedest, kuigi ta oleks pidanud need oma professionaalsuse tõttu avastama, vastutab ta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks ta vastava otsustuse iseseisvalt.Praktikas kerkib sageli küsimus: kui suures ulatuses peab ehitaja kontrollima professionaalse arhitekti koostatud ehitusprojekti? Õiguskirjandus ja kohtupraktika on selles osas jõudnud seisukohale, et ehitajalt ei saa eeldada projekti üksikasjalikku analüüsi ja võimalike vigade otsimist, eriti kui selle on koostanud professionaalne projekteerimisbüroo. Ehitajalt saab oodata üksnes selliste ilmselgete projekteerimisvigade avastamist, mis tooksid kaasa ehitusseadustiku või muude kohustuslike normide rikkumist, eriti ohutusnõuete osas.
Kohtud on ka leidnud, et ehitajal ei ole üldjuhul kohustust projekteerida töid ümber või pakkuda ise arhitektuurilisi ja tehnilisi lahendusi, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Kui projekteerimisviga ilmneb ehitusperioodi jooksul, on ehitajal õigus nõuda vajalike lisatööde hüvitamist, kuna tellija esitatud ebatäpsed andmed ei võimaldanud töid algselt nõuetekohaselt planeerida. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellisel tasemel, et see võimaldaks tööd nõuetekohaselt teostada ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisita. Kui tellija esitatud projekt ei vasta seaduse nõuetele, kannab kõik selle muutmisega seotud riskid ja kulud tellija.
Kokkuvõtvalt peaks ehitaja arvestama tema kui töövõtja suhtes kehtiva kõrgema hoolsusstandardiga. Kuigi ehitaja ei pea läbi viima põhjalikku projekteerimisvigade analüüsi, peab ta olema võimeline tuvastama ilmselged vead projektis ja tellijat neist teavitama. Juhul kui tellija esitatud projekti alusel ei ole võimalik ehitustöid teostada ning projekti tuleb muuta või täiendada, ei ole vastavad muudatus- ega lisatööd lepingulise eelarvega hõlmatud ja selles osas kannab lisakulusid tellija. Ehituse edukus sõltub seega tellija ja töövõtja koostööst, projektide kvaliteedist ja nende põhjalikust analüüsist juba enne tööde algust. Selged kohustused ja täpne suhtlus aitavad vältida vaidlusi ning ettearvamatuid lisakulusid.