Uudised
Kriisivalmidus ehituses: varjendite ja varjumisplaanide uus ajastu Eestis
Kriisivalmidus ehituses: varjendite ja varjumisplaanide uus ajastu Eestis
Elanikkonnakaitse on viimastel aastatel üha suurema tähelepanu keskmes kogu Euroopas. Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.
Tänavu septembris Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse muutmise eesmärk on arendada elanikkonnakaitset ning sätestada kohustusi varjendite tagamiseks. Seaduse jõustumisel peavad kõik hoonete omanikud arvestama varjumise võimaldamise kohustustega. Arendajad peavad edaspidi lähtuma varjendite rajamise kohustusest, mis võib nende rajamise spetsiifika tõttu märkimisväärselt suurendada ka ehituseelarvet. Uus regulatsioon käsitleb varjendeid, varjumiskohti, aga ka varjumise planeerimist ja infovahetust.
Tänavu septembris Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse muutmise eesmärk on arendada elanikkonnakaitset ning sätestada kohustusi varjendite tagamiseks. Seaduse jõustumisel peavad kõik hoonete omanikud arvestama varjumise võimaldamise kohustustega. Arendajad peavad edaspidi lähtuma varjendite rajamise kohustusest, mis võib nende rajamise spetsiifika tõttu märkimisväärselt suurendada ka ehituseelarvet. Uus regulatsioon käsitleb varjendeid, varjumiskohti, aga ka varjumise planeerimist ja infovahetust.
Mis on varjend ja mis ajaks peab see olema rajatud?
Varjend on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon peab kaitsma inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendi rajamise kohustus tekib uue hoone omanikul olenevalt selle suurusest ja kasutusotstarbest. Varjend peab olema rajatud hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalik varjend rajatakse sellise hoone ehitamisel, mida külastab selle kasutusotstarbe tõttu suurem hulk inimesi või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend rajatakse sellise elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avaliku või erihoone ehitamisel, mille suletud netopind on vähemalt 1 200 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend tuleb rajada ka siis, kui püstitatakse tööstus- ja laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1 500 ruutmeetrit. Kui mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale, siis avalik varjend on mõeldud kõigile.
Seadus kohustab varjendi omanikku võimaldama selle kasutuselevõttu 72 tunni jooksul alates Vabariigi Valitsuse vastavast otsusest. Otsuse võib teha ka Päästeamet või Kaitsevägi, kui tegemist on edasilükkamatu olukorraga. Täiendavad nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele, kontrollile ja hooldusele kehtestab Vabariigi Valitsus eraldi määrusega.
Varjendi rajamise nõue jõustub 01. juulil 2026, nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne seda kuupäeva.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalik varjend rajatakse sellise hoone ehitamisel, mida külastab selle kasutusotstarbe tõttu suurem hulk inimesi või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend rajatakse sellise elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avaliku või erihoone ehitamisel, mille suletud netopind on vähemalt 1 200 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend tuleb rajada ka siis, kui püstitatakse tööstus- ja laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1 500 ruutmeetrit. Kui mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale, siis avalik varjend on mõeldud kõigile.
Seadus kohustab varjendi omanikku võimaldama selle kasutuselevõttu 72 tunni jooksul alates Vabariigi Valitsuse vastavast otsusest. Otsuse võib teha ka Päästeamet või Kaitsevägi, kui tegemist on edasilükkamatu olukorraga. Täiendavad nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele, kontrollile ja hooldusele kehtestab Vabariigi Valitsus eraldi määrusega.
Varjendi rajamise nõue jõustub 01. juulil 2026, nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne seda kuupäeva.
Mis on varjumiskoht?
Varjumiskoht on ehitis, selle osa või ajutine ehitis, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon peab kaitsma inimest vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete eest.
Erinevalt varjendist ei panda seadusega varjumiskohale konkreetseid nõudeid, vaid kehtestatakse põhimõtted, millele see peaks vastama. Pole ka automaatset ja ajalist kohustust varjumiskoha kohandamiseks. Varjumiskoha kasutamiseks valmis seadmise võimalusi hindab hoone omanik hoone varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt.
Sisuliselt pole varjumiskoha kaitsetase nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutud lisatingimusi, näiteks sundventilatsiooni või veega tualettruumi. Varjumiskohal peaks olema tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhk, vähemalt kaks väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks ning varjumiskoha eest vastutav isik.
Varjumiskoht seatakse võimalusel sisse hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ehk 2026. aasta juulit ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, näiteks juba olemasolevasse kortermajja või büroohoonesse. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskohta rajada ja milline ta lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis. Ka varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks, ehk eelkõige konkreetse hoone kasutajale mõeldud paikadeks.
Erinevalt varjendist ei panda seadusega varjumiskohale konkreetseid nõudeid, vaid kehtestatakse põhimõtted, millele see peaks vastama. Pole ka automaatset ja ajalist kohustust varjumiskoha kohandamiseks. Varjumiskoha kasutamiseks valmis seadmise võimalusi hindab hoone omanik hoone varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt.
Sisuliselt pole varjumiskoha kaitsetase nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutud lisatingimusi, näiteks sundventilatsiooni või veega tualettruumi. Varjumiskohal peaks olema tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhk, vähemalt kaks väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks ning varjumiskoha eest vastutav isik.
Varjumiskoht seatakse võimalusel sisse hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ehk 2026. aasta juulit ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, näiteks juba olemasolevasse kortermajja või büroohoonesse. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskohta rajada ja milline ta lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis. Ka varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks, ehk eelkõige konkreetse hoone kasutajale mõeldud paikadeks.
Läbimõeldud varjumisplaan aitab ohu korral tegutseda
Konkreetses hoones varjumise võimalused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Hoone omanikul on kohustus teha varjumisplaan nii uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, aga ka juba valmis hoonetele, mis oma parameetrite tõttu vastavad varjendi rajamise kohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb teha igal juhul, ka siis, kui on arvamus, et hoonesse varjumiskohta teha ei ole võimalik. Sisuliselt on varjumisplaan dokument, mis kirjeldab, kuidas hoones viibivad inimesed saavad ohu korral varjuda. Plaan peab lähtuma konkreetsest hoonest ja arvestama selle ehituslikke eripärasid ja võimalusi. Kui hoonesse on rajatud varjend, tuleb plaanis täpsustada selle asukoht, suurus, kuidas sinna ohutult liikuda ning millal ja kuidas see avatakse. Viimane on eriti oluline sel juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses muuks otstarbeks ja muidu inimestele suletud. Kui varjendit pole, tuleb kirjeldada, miks seda pole võimalik teha ning millised alternatiivsed varjumisvõimalused on olemas – näiteks läheduses asuv avalik varjend.
Varjumisplaanis tuleb kirja panna ka praktilised ettevalmistused: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega ja gaasitrassi sulgemine. Eesmärk on tagada, et hoones viibijad teavad täpselt, kuidas käituda ja kuhu liikuda ohu korral.
Sarnaselt varjendi rajamise kohustusega jõustuvad nõuded varjumiskohale ja varjumisplaani koostamisele alates 2026. aasta 1. juulist.
Varjumisplaanis tuleb kirja panna ka praktilised ettevalmistused: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega ja gaasitrassi sulgemine. Eesmärk on tagada, et hoones viibijad teavad täpselt, kuidas käituda ja kuhu liikuda ohu korral.
Sarnaselt varjendi rajamise kohustusega jõustuvad nõuded varjumiskohale ja varjumisplaani koostamisele alates 2026. aasta 1. juulist.
Hädaolukorraga seonduva info liikumine
Hädaolukorras on eriti oluline tagada info levik ning elanike tõhus teavitamine. Selleks on riigi poolt loodud hädaolukorra teavitussüsteem ehk EE-ALARM, mille eesmärk on teavitada elanikkonda ja hoiatada erinevate ohtude eest. Seaduse muudatuste kohaselt on EE-ALARM-iga kohustatud liituma massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, samuti avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest.
EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord kehtestatakse eraldi vastava valdkonna ministri määrusega.
Lisaks näeb seadus kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord kehtestatakse eraldi vastava valdkonna ministri määrusega.
Lisaks näeb seadus kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Varjendite nõuete üldised mõjud ehitussektorile
Kokkuvõttes toob uus varjendite rajamise kohustus arendajatele kaasa olulisi juriidilisi ja rahalisi kaalutlusi. Varjendite rajamine ei ole pelgalt ehitustehniline küsimus, vaid puudutab ka planeeringute, hoonete kasutusotstarvete ja riskihindamise strateegiat. Arendajad peavad edaspidi arvestama, et varjendi rajamise nõue võib mõjutada kogu projekti eelarvet ja ajakava. Samas on oluline, et varjendite rajamisega seotud kohustused ei jääks formaalsuseks, vaid muutuksid sisuliseks osaks hoone turvalisuse tagamisel. Seetõttu tasub hoonete omanikel ja arendajatel uute nõuetega varakult tutvuda, et tagada mitte ainult vastavus seadusele, vaid ka inimeste turvalisus ja kaitstus kriisiolukorras. Varjumisvõimekus ei ole enam valik, vaid osa vastutustundlikust ehitamisest ja kinnisvara haldamisest.