Uudised

Ettevõtete võimalused osaleda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetel sõltuvad hanke iseloomust ning sellele kehtivatest juurdepääsupiirangutest. Avalikel hangetel, mis on avaldatud riigihangete registris, saavad osaleda kõik ettevõtted, kes vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele ning kellel on vajadusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsuluba nõutud tasemel. Osalemine eeldab hanketeadete regulaarset jälgimist, hanke juurde registreerimist ning tingimustele vastava taotluse ja pakkumuse õigeaegset esitamist.

Avalike hangete jälgimise lihtsustamiseks saavad ettevõtted tellida riigihangete registrist automaatseid teavitusi, kasutades huvipakkuvaid CPV-koode (Common Procurement Vocabulary). CPV-koodide süsteem võimaldab hangetest süsteemset ülevaadet ja suunab info täpselt nende valdkondade kohta, mis vastavad ettevõtte tegevusprofiilile, olgu selleks näiteks mehitamata õhusõidukid, side-, seire-, ehitus- või relvastushanked.

CPV-koodide valikul tasub mõelda laiemalt kui ainult oma põhitegevusele. Kuna koodi määrab alati hankija, võib sisuliselt sarnane hange olla avaldatud väga erinevate koodide all. Seetõttu on soovitatav tellida teavitusi mitme seotud või sarnase tegevusvaldkonna kohta, et mitte sõltuda ainult ühe kitsa koodi alusel saabuva info täpsusest. Selline laiem lähenemine aitab vältida olukordi, kus potentsiaalne ärivõimalus jääb märkamata üksnes seetõttu, et hankija on kasutanud teistsugust koodi. Kuna CPV-koodid on hierarhilised, tasub teavituste seadistamisel eelistada võimalikult üldistatud ehk kõrgema taseme koode, mis hõlmavad ka kõiki sama põhikoodiga algavaid alamkoodide gruppe. See aitab märgatavalt laiendada jälgitavate hangete valimit.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele võivad huvi pakkuda CPV-koodid, mis katavad nii varustuse, tehnoloogia, IT-lahenduste kui ka transpordi ja taristu kategooriaid. Sellisteks koodideks on näiteks:

• 35000000-4 (turva-, tuletõrje-, politsei- ja kaitseseadmed),
• 35100000-5 (avarii- ja turvaseadmed),
• 35300000-7 (relvad, laskemoon ja seonduvad osad),
• 35700000-1 (sõjaväe elektroonilised süsteemid),
• 48800000-6 (infosüsteemid ja serverid),
• 32400000-7 (võrgud),
• 32500000-8 (elektersideseadmed ja -tarvikud),
• 48000000-8 (tarkvarapaketid ja infosüsteemid),
• 44000000-0 (ehituskonstruktsioonid ja -materjalid)
• 43000000-3 (ehitus- ja kaevandustehnika).

Samuti võivad asjakohased olla transpordivahendite ja nendega seotud komponentide koodid, näiteks:

• 34000000-7 (transpordivahendid ja seonduvad lisatooted),
• 34100000-8 (mootorsõidukid),
• 34200000-9 (sõidukite kered, haagised ja poolhaagised),
• 34300000-0 (sõidukite ja nende mootorite osad ja lisaseadmed),
• 34400000-1 (mootorrattad, jalgrattad ja külgkorvid),
• 34500000-2 (laevad ja paadid),
• 34600000-3 (raudtee- ja trammiveerem),
• 34700000-4 (õhusõidukid ja kosmoseaparaadid),
• 34900000-6 (mitmesugused transpordivahendid ja tagavaraosad).

Kuna hankijad ei kasuta CPV-koode alati ühtmoodi, võib mõni asjakohane hange olla registreeritud ootamatu koodi all. Seepärast on soovitatav seadistada teavitused mitme koodi alusel ja hoida regulaarne ülevaade, et ükski ärivõimalus ei jääks tähelepanuta. Oluline on arvestada, et ühte infotellimusse saab lisada vaid ühe CPV-koodi. Kui ettevõtte tegevus hõlmab mitut valdkonda, tuleks salvestada mitu eraldi infotellimust, igaühes erinev kood.

Lisaks riigihangete registrile tasub ettevõtetel jälgida ka hankijate kodulehti, kus on avaldatud nende hankeplaanid. Näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus avaldab kodulehel regulaarselt uuendatavat hankeplaani, mis annab ülevaate tulevastest ja kavandatavatest hangetest koos orienteeruvate ajakavade ja maksumustega. Selliste plaanide jälgimine aitab ettevõtetel varakult ette valmistuda, näha potentsiaalseid võimalusi enne ametlikku kuulutamist ning planeerida ressursse strateegiliselt.

Viimaste aastate kaitsevaldkonna hanked Eestis on selgelt peegeldanud riigi eesmärki tugevdada kaitsevõimet terviklikult ja pikaajaliselt. Riik ei keskendu üksnes varustuse ostmisele, vaid tellib üha enam ka hooldust, järelevalvet, tarkvaralahendusi, väljaõpet ja elutsükli teenuseid. Hanked on hõlmanud nii strateegilise sidevõrgu hooldusteenuseid, droonitõrje- ja seiresüsteeme, kuuliveste ja ballistilisi kaitsevahendeid, relvasüsteemide moderniseerimist kui ka taristuprojekte. Selline mitmekesine pilt näitab, et kaitsevaldkonna hanked pakuvad võimalusi väga erineva profiiliga ettevõtetele, alates inseneri- ja IT-teenuste pakkujatest kuni ehitus- ja tootmisettevõteteni.

Kokkuvõttes on avalike hangete jälgimine strateegiline osa ettevõtte äriplaneerimisest. Riigihangete register ja hankijate avaldatud hankeplaanid annavad ettevõtetele võimaluse mõista turu suundumusi, tuvastada varakult sobivad projektid ja valmistuda pakkumuseks süsteemselt.

Hankijal on teatud juhtudel õigus korraldada hange väljaspool tavapärast riigihangete korda, kui hanke eseme iseloom eeldab kõrgendatud konfidentsiaalsust. See puudutab eelkõige olukordi, kus hange on seotud riigi julgeoleku, luure- või vastuluuretegevuse, rahvusvaheliste koostööprogrammide või riikidevaheliste lepingutega, samuti projekte, mis viiakse läbi rahvusvaheliste organisatsioonide erimenetluste kohaselt või ühishangetena teiste riikidega.

Samuti võib hankija jätta tavareeglid rakendamata, kui hanke korraldamine nõuaks sellise teabe avaldamist, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekuhuve, või kui salastatud teabe kaitse tagamiseks on vaja menetlust piirata. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas puudutab see ennekõike neid hankeid, kus lepingute täitmine eeldab riigisaladuse või salastatud välisteabe käsitlemist. Sellisel juhul võib hankija loobuda avalikust konkursist ning kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust või sõlmida lepingu otse usaldusväärse partneriga.

Osalemine sellistes piiratud juurdepääsuga hangetes toimub enamasti ainult hankija otsese kutse alusel, mistõttu on ettevõtte enda aktiivsus ja nähtavus võtmetähtsusega. Ettevõttel tasub end teadlikult positsioneerida potentsiaalse koostööpartnerina, võttes ise ühendust vastavate hankijatega (näiteks Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Välisluureameti, C14 SA, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Varude Keskusega) ja tutvustada oma tooteid, teenuseid või võimekust. Lisaks tasub osaleda valdkonna erialamessidel, kaitsetööstuse foorumitel kui ka rahvusvahelistes koostööprojektides, kus osalevad ka Eesti riigi tellijad. Nii saab ettevõte luua suhteid, suurendada usaldust ning jääda potentsiaalsetele hankijatele silma juba enne, kui järgmine piiratud ligipääsuga hange üldse välja kuulutatakse.

Seega tuleb selliste hangete puhul arvestada, et neile avalikult ligi ei pääse ning nende kohta ei avaldata infot riigihangete registris ega muudes avalikes kanalites. Tegemist on menetlustega, mille sisu ja toimumine on kättesaadav vaid neile, kellele hankija on kutse edastanud. Seetõttu ei piisa passiivsest jälgimisest ning ettevõte peab ise aktiivselt hankijatele nähtav olema, et üldse arvestataks teda võimaliku koostööpartnerina.

Oluline on mõista, et riigihangete menetlusreeglid sõltuvad eelkõige hanke sisust, mitte hankija vormilisest staatusest. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisätted kohalduvad vaid juhul, kui hanke objekt kuulub vastava eriregulatsiooni alla, näiteks siis, kui hange puudutab sõjalist või julgeolekuotstarbelist varustust, relvastust, side- ja seiresüsteeme, kaitsevarustust või nende hooldus- ja elutsükli teenuseid, või kui hankega kaasneb salastatud teabe käsitlemine. Kui aga kaitseotstarbeliste kaupade, tööde või teenuste hankimine ei eelda riigisaladuse või muu juurdepääsupiiranguga teabe töötlemist ega puuduta otseselt riigi julgeoleku tagamist, võib selline hange toimuda tavapäraste ehk klassikalise riigihanke reeglite alusel. Praktikas tähendab see, et sama hankija võib korraldada nii klassikalisi hankeid, erirežiimiga kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid või rakendada erandeid, sõltuvalt sellest, kas konkreetne hankeobjekt on salastatud või mitte.

Klassikaliste hangete puhul rakenduvad üldised riigihangete seaduse põhimõtted, mis rõhutavad läbipaistvust, konkurentsi ja pakkujate võrdset kohtlemist. Sellised hanked avaldatakse riigihangete registris ning kõigil nõuetele vastavatel ettevõtetel on võimalus pakkumusi esitada. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetele seevastu laienevad spetsiaalsed menetlusreeglid, mis on mõeldud riigi julgeolekuhuvide kaitseks. Need võimaldavad hankijal kasutada piiratud osalemisega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusi, jätta osa teabest avaldamata või piirata juurdepääsu pakkumustele ja dokumentidele. Samuti võib hankija nõuda pakkujatelt kõrgendatud julgeolekutõendeid, tarnekindluse tagatisi ning tõendit suutlikkuse kohta käsitleda salastatud teavet.

Lisaks nendele kahele menetlusraamile eksisteerib veel kolmas kategooria, milleks on riigihanke erandid, mille puhul riigihangete seadust ei kohaldata üldse. See ei tähenda siiski, et sellised ostud toimuksid reguleerimata viisil. Sellistel juhtudel järgib hankija oma vastava hanke riigihanke alusdokumendis või sisekorras kehtestatud menetlusreeglistikku, mis määrab kindlaks, kuidas hankeleping sõlmitakse ja kuidas tagatakse läbipaistvus, õiguspärasus ning julgeolekuhuvide kaitse.

Kokkuvõtvalt toimib Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete süsteem kolmel tasandil. Ettevõtte jaoks tähendab see, et osalemisvõimalused ja tingimused sõltuvad otseselt sellest, millisesse menetlusraami konkreetne hange kuulub.

Kaitsevaldkonna hangete vaidlustamine sõltub hanke liigist. Avalike hangete puhul tuleb esmalt pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni, seejärel vajadusel halduskohtusse, kus kaebetähtaeg on üldjuhul 10 päeva. Salastatud hangetes vaidlustatakse otsused otse halduskohtus, ilma komisjoni etapita, ning tähtaeg sõltub vaidluse sisust (tavaliselt 10–30 päeva, teatud juhtudel kuni 6 kuud). Riigikohtu määrus Gemalto AG vs PPA (3-17-1151) kinnitab, et ka erandhanked kuuluvad üldise vaidlustamiskorra alla ning enne kohtusse pöördumist tuleb läbida komisjon, välja arvatud salastatud juhtudel.

EISi kaitsetööstuse platvorm pakub ettevõtetele mitmekesiseid võimalusi toetuste ja investeeringute taotlemiseks projektidele, mis on seotud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tehnoloogiate arendamise, tootmise või testimisega. Toetust saab taotleda nii rakendusuuringuteks, tootearenduseks, prototüüpide loomise ja katsetamise jaoks kui ka ettevõtte strateegiliseks arendamiseks ja rahvusvahelistumiseks. Lisaks pakutakse võimalusi koostööks Kaitseväe ja teiste riiklike partneritega testimis- ja eksperimenteerimisprogrammide kaudu, osaleda ekspordimissioonidel ning saada tuge tootmisvõimekuse kasvatamiseks või uutele turgudele sisenemiseks.

Euroopa Kaitsefond on EL-i programm, mille eesmärk on toetada kaitsealast teadus- ja arendustegevust ning tugevdada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet. Eesti kaudu saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda konsortsiumites nii võimearendus- (development) kui uurimissuunalistes projektides (research). Fondi kogumaht aastatel 2021–2027 on 8 miljardit eurot. EDF-projektides osalemiseks peab konsortsium koosnema vähemalt kolmest partnerist erinevast ELi riigist või Norrast, vastates taotlusvooru fookusele. Eestis koordineerib Kaitseministeerium taotluste eelvalikut ja toetab ettevõtteid sobivate projektide ettevalmistamisel. 2025. aasta jaoks on Eesti poolne tegevus ajastatud nii, et augusti lõpus esitatakse Eestis taotluseid toetuse saamiseks (“Letter of Intent”) ja septembris tehakse otsused. 2026 a. taotlusprogrammi tegevused avalikustatakse algava aasta alguses.

Keidi on hinnatud ekspert riigihangete valdkonnas ja kohtuvaidluste lahendamisel. Tal on tugev avaliku sektori taust, olles PRIA arengutoetuste osakonnas üles ehitanud riigihangete järelevalve töö ning nõustanud pikalt nii hankijaid kui pakkujaid, aidates riigiasutusi ja taotlejaid riigihangete teemadel ning Euroopa Liidu rahastusega seotud projektide koostamisel.

Keidi praktikas on oluline roll ka tsiviil- ja haldusvaidluste lahendamisel, kus ta on esindanud kliente nii kohtuväliselt kui kohtus.

Kogenud koolitajana on Keidi läbi viinud üle poolesaja koolituse riiklikele organisatsioonidele ja eraettevõtetele, jagades selgeid ja praktilisi juhiseid riigihangete tõhusaks korraldamiseks.