Uudised
Vandeadvokaat Andrei Svištš Pealtnägijas: rahvakohtunike süsteem vajab põhjalikku uuendamist
Vandeadvokaat Andrei Svištš Pealtnägijas: rahvakohtunike süsteem vajab põhjalikku uuendamist
1. oktoobril eetris olnud Pealtnägija tõstatas teravalt küsimuse, kas Eesti rahvakohtunike süsteem on ajale jalgu jäänud. Saates käsitleti mitmeid juhtumeid, mis on seadnud kahtluse alla rahvakohtunike pädevuse ja rolli õigusemõistmises. Teemat kommenteeris ka advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš, kes tõi välja süsteemi sügavamad struktuursed probleemid.
"Rahvakohtunike valikul puuduvad kohalikel omavalitsustel piisavad tööriistad, et aru saada, kes need inimesed tegelikult on," märkis Svištš. "Taustakontroll on täpselt selline, kuidas haldusorgan seda ise teha saab, aga moraalse ja eetilise kompassi kohta see suurt ei ütle."
Svištši sõnul ei ole probleem ainult puudulikus kontrollis, vaid ka selles, et kaasistujate roll jääb tihti sisuliselt täitmata. “Näiteks majanduskuritegude puhul on istungid pikad ja keerulised – palju dokumente, tõendeid ja vähe draamat. Sellises keskkonnas kipubki tähelepanu hajuma ja võib juhtuda, et rahvakohtunik ei suuda protsessiga sammu pidada."
Saates tõstatati ka küsimus juhtumitest, kus rahvakohtunikud on osalenud istungitel ebaadekvaatses olekus või rikkunud kohtumenetluse põhimõtteid. "Kui rahvakohtunik helistab pärast nõupidamist kaitsjale ja avaldab oma seisukohti, on see kahetsusväärne ja õõnestab kohtusüsteemi usaldusväärsust," rõhutas Svištš.
RASKi vandeadvokaadi hinnangul ei tähenda kriitika, et rahvakohtunikud tuleks täielikult kaotada. Pigem on vaja süsteemsel tasandil üle vaadata rahvakohtunike valiku põhimõtted, koolitus ja vastutus. Rahvakohtunike idee on iseenesest väärtuslik, see toob õigusemõistmisse inimliku mõõtme ja demokraatliku tasakaalu. Küsimus on Svištši sõnul selles, kuidas tagada, et see toimiks õigusemõistmist edendaval, mitte pidurdaval viisil.
Justiitsministeerium töötab praegu välja ulatuslikku kohtureformi, mille üheks osaks on ka rahvakohtunike institutsiooni tulevik. Minister Liisa Pakosta sõnul kaalutakse, kas rahvakohtunike süsteemi kaotada või jätta see alles vaid piiratud juhtudel – näiteks siis, kui süüdistatav ise soovib rahvakohtuniku kaasamist.
"Rahvakohtunike valikul puuduvad kohalikel omavalitsustel piisavad tööriistad, et aru saada, kes need inimesed tegelikult on," märkis Svištš. "Taustakontroll on täpselt selline, kuidas haldusorgan seda ise teha saab, aga moraalse ja eetilise kompassi kohta see suurt ei ütle."
Svištši sõnul ei ole probleem ainult puudulikus kontrollis, vaid ka selles, et kaasistujate roll jääb tihti sisuliselt täitmata. “Näiteks majanduskuritegude puhul on istungid pikad ja keerulised – palju dokumente, tõendeid ja vähe draamat. Sellises keskkonnas kipubki tähelepanu hajuma ja võib juhtuda, et rahvakohtunik ei suuda protsessiga sammu pidada."
Saates tõstatati ka küsimus juhtumitest, kus rahvakohtunikud on osalenud istungitel ebaadekvaatses olekus või rikkunud kohtumenetluse põhimõtteid. "Kui rahvakohtunik helistab pärast nõupidamist kaitsjale ja avaldab oma seisukohti, on see kahetsusväärne ja õõnestab kohtusüsteemi usaldusväärsust," rõhutas Svištš.
RASKi vandeadvokaadi hinnangul ei tähenda kriitika, et rahvakohtunikud tuleks täielikult kaotada. Pigem on vaja süsteemsel tasandil üle vaadata rahvakohtunike valiku põhimõtted, koolitus ja vastutus. Rahvakohtunike idee on iseenesest väärtuslik, see toob õigusemõistmisse inimliku mõõtme ja demokraatliku tasakaalu. Küsimus on Svištši sõnul selles, kuidas tagada, et see toimiks õigusemõistmist edendaval, mitte pidurdaval viisil.
Justiitsministeerium töötab praegu välja ulatuslikku kohtureformi, mille üheks osaks on ka rahvakohtunike institutsiooni tulevik. Minister Liisa Pakosta sõnul kaalutakse, kas rahvakohtunike süsteemi kaotada või jätta see alles vaid piiratud juhtudel – näiteks siis, kui süüdistatav ise soovib rahvakohtuniku kaasamist.