Uudised

Kõnekeeles kasutatakse ärikeelu mõistet tihti selle olemusest laiemas tähenduses, pidades ärikeelu all silmas kõiki ettevõtlusega seotud keelde. Ärikeeld on üksnes pankrotimenetluses kohaldatav piirang, millega kohus saab keelata isikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist (pankrotiseaduse1 (PankrS) § 91 lg 1 ja lg 2). Eesti õiguskorras on lisaks ärikeeldudele olemas veel karistusõiguslikud tegutsemiskeelud (karistusseadustiku2 (KarS) § 49) ja ettevõtluskeelud (KarS § 491) ning majandushaldusasutuse kehtestatav majandustegevuse keeld (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse3 (MSÜS) § 36 lg 1).

Ärikeeld on eespool nimetatutest kõige levinum ettevõtlusega tegelemise piirang. Äriregistri andmetel on siinse artikli kirjutamise seisuga kehtiv ärikeeld 198 isikul, ettevõtluskeeld aga ainult 2 isikul. Majandustegevuse registri tegutsemiskeeldude nimekirja andmetel ei ole ühelgi isikul kehtivat majandustegevuse keeldu (vt ka MSÜS § 51 lg 1 p 5, § 55, registrist nähtub 1 arhiveerimata majandustegevuse keeld, mille kehtivus on siiski lõppenud 2019. a). Samuti näeb MSÜS § 51 lg 1 p 5 ette, et majandustegevuse registris kajastatakse tegutsemiskeelud, kuid kehtivaid tegutsemiskeelde registrist ei nähtu. Seejuures vanim kehtiv ärikeeld on aastast 2002.

Loe täispikka artiklit Justiitsministeeriumi veebilehelt: https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-10/3.%20Padu%20-%20Ärikeeld.pdf