Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari "(H)arutus" keskendus sel korral küsimusele, kuidas muuta renoveerimislaine võimaluseks tõsta elukeskkonna ruumilist väärtust ning millised on peamised takistused sellel teekonnal.
Vestlusel osalesid taristuminister Vladimir Svet, advokaadibüroo RASK toetusmeetmete ja ehitusõiguse eksperdid Keidi Kõiv ja Marina Lapidus ning ehitaja Kristjan Soomets Balti Vara Ehitusest. Vestlust modereerisid arhitektid Elina Liiva ja Keiti Lige, kes esindavad Eestit 19. Veneetsia arhitektuuribiennaalil.
Peamised väljakutsed renoveerimisel
Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas teha renoveerimisotsuseid ning millised takistused pidurdavad renoveerimise laiemat levikut. Kõige suuremaks väljakutseks peeti rahalisi piiranguid, kuna kvaliteetne renoveerimine on kallis ning toetusmeetmetele ligipääs on ebaühtlane. Samuti toodi esile ühiste arusaamade loomise keerukust, eriti suurtes kortermajades, kus tuleb saavutada elanike nõusolek renoveerimistööde alustamiseks.
RASKi vandeadvokaadid tõid esile, et renoveerimisprotsessi algfaasis jääb sageli puudu läbipaistvast kommunikatsioonist. Korteriomanikel puudub tihti arusaam renoveerimise vajalikkusest ja eelistest, mistõttu on vaja paremat teavitust ning tuge projektijuhtimises. Taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et renoveerimine on olnud seni pigem kõrgema sissetulekuga elanike võimalus, mistõttu vajavad just väiksema jõukusega piirkonnad rohkem toetavaid meetmeid ja informatsiooni.
RASKi vandeadvokaadid tõid esile, et renoveerimisprotsessi algfaasis jääb sageli puudu läbipaistvast kommunikatsioonist. Korteriomanikel puudub tihti arusaam renoveerimise vajalikkusest ja eelistest, mistõttu on vaja paremat teavitust ning tuge projektijuhtimises. Taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et renoveerimine on olnud seni pigem kõrgema sissetulekuga elanike võimalus, mistõttu vajavad just väiksema jõukusega piirkonnad rohkem toetavaid meetmeid ja informatsiooni.
2050. aasta siht – kas realistlik?
Arutelus tõstatus küsimus, kas Eesti suudab aastaks 2050 renoveerida ligi 14 000 kortermaja. Ehitaja Kristjan Soomets avaldas kahtlust, kas see eesmärk on saavutatav, arvestades ressursipiiranguid ja tööjõupuudust. Samas tõi ta välja, et erinevate renoveerimisvõtete areng, nagu tehaseline renoveerimine, võiks aidata kiirendada protsessi ning vähendada kulusid.
Minister Svet tõi esile, et renoveerimise rahastus sõltub suuresti Euroopa Liidu toetusmeetmetest ning CO2 vahendite jaotusest. Kuigi tänaseks on olemas mitmeid toetusmeetmeid, tuleb endiselt leida viise erasektori ja riigi koostöö tugevdamiseks.
Minister Svet tõi esile, et renoveerimise rahastus sõltub suuresti Euroopa Liidu toetusmeetmetest ning CO2 vahendite jaotusest. Kuigi tänaseks on olemas mitmeid toetusmeetmeid, tuleb endiselt leida viise erasektori ja riigi koostöö tugevdamiseks.
Kvartalipõhine renoveerimine ja kohalike omavalitsuste roll
Üks arutelu põhiteemasid oli kvartalipõhine renoveerimine, mis võimaldaks ühiselt lahendada nii hoonete kui ka nende ümbruse parendamist. Praktikas on aga mitme hoone üheaegne renoveerimine keerukas, kuna nõuab elanike ja korteriühistute koordineerimist ning riskide maandamist. RASKi advokaadid tõid välja, et juriidilised ja administratiivsed riskid võivad selliseid projekte takistada.
Taristuminister Svet rõhutas, et kohalike omavalitsuste roll renoveerimises peaks suurenema – omavalitsused peaksid olema aktiivsemad tellijad ja suunajad, et renoveerimisprotsess jõuaks ka madalama renoveerimisaktiivsusega piirkondadesse. Lisaks tõsteti esile vajadust luua paremaid võimalusi elanike teavitamiseks ja nõustamiseks, et tagada laiem arusaam renoveerimise kasudest.
Taristuminister Svet rõhutas, et kohalike omavalitsuste roll renoveerimises peaks suurenema – omavalitsused peaksid olema aktiivsemad tellijad ja suunajad, et renoveerimisprotsess jõuaks ka madalama renoveerimisaktiivsusega piirkondadesse. Lisaks tõsteti esile vajadust luua paremaid võimalusi elanike teavitamiseks ja nõustamiseks, et tagada laiem arusaam renoveerimise kasudest.
Kuidas tagada renoveerimise jätkusuutlikkus?
Arutelus käsitleti ka erinevaid majandusmudeleid, mis võiksid vähendada elanike rahalist koormust renoveerimisel. Ühe võimalusena kaaluti erasektori suuremat kaasamist ning kohalike omavalitsuste osalust renoveerimisprojektides. Üheks lahenduseks võiks olla näiteks võimalus, kus renoveerimise raames lisatakse majadele korruseid, mis jäävad omavalitsuse või erasektori hallata, tuues täiendavat tulu ja vähendades elanike rahalist koormust.
Diskussioonis jõuti järeldusele, et renoveerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab süsteemset ja läbimõeldud lähenemist. Kuna elamufond Eestis vananeb ning renoveerimise vajadus suureneb, on oluline, et nii riik, omavalitsused kui ka erasektor panustaksid lahenduste leidmisse.
Diskussioonis jõuti järeldusele, et renoveerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab süsteemset ja läbimõeldud lähenemist. Kuna elamufond Eestis vananeb ning renoveerimise vajadus suureneb, on oluline, et nii riik, omavalitsused kui ka erasektor panustaksid lahenduste leidmisse.
Kokkuvõte
Ekspertide hinnangul on Eesti renoveerimistempo seni olnud muljetavaldav, kuid pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on vaja suuremat planeerimist ja kohalike omavalitsuste aktiivsemat rolli. Kvartalipõhise renoveerimise edendamine ning tehaseliste lahenduste kasutamine võiksid aidata renoveerimist kiirendada ja muuta selle laiemalt kättesaadavaks.
Tulevikus on oluline, et renoveerimisotsused ei oleks ainult jõukamate elanike privileeg, vaid et toetused ja teavitustegevused aitaksid kaasata ka vähem jõukaid piirkondi. Eestil seisab ees suur väljakutse, kuid teadlik ja sihikindel tegutsemine võib aidata muuta renoveerimislaine tõeliseks edulooks, mis tõstab kogu elukeskkonna kvaliteeti.
"(H)arutus" on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Tulevikus on oluline, et renoveerimisotsused ei oleks ainult jõukamate elanike privileeg, vaid et toetused ja teavitustegevused aitaksid kaasata ka vähem jõukaid piirkondi. Eestil seisab ees suur väljakutse, kuid teadlik ja sihikindel tegutsemine võib aidata muuta renoveerimislaine tõeliseks edulooks, mis tõstab kogu elukeskkonna kvaliteeti.
"(H)arutus" on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.