RASKi vandeadvokaat Andrei Svištš käis ETV+ hommikusaates, kus selgitas, kuidas saadikupuutumatus Eesti õigussüsteemis toimib – nii teoorias kui ka praktikas.
Mis on saadikupuutumatus?
Saadikupuutumatus on mehhanism, mis kaitseb Riigikogu liikmeid võimaliku poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetluse eest. See ei kehti haldusõiguserikkumiste ega tsiviilvaidluste korral – ainult kriminaalasjades. Eesmärk on tagada võimude lahusus ja vältida olukordi, kus täidesaatev võim võiks seadusandliku võimu esindajaid omavoliliselt survestada.
Kuidas mehhanism praktikas toimib?
Kui saadiku suhtes alustatakse menetlust, ei saa prokuratuur talle lihtsalt süüdistust esitada. Kõigepealt peab Riigiprokuratuur esitama taotluse õiguskantslerile, kes hindab 30 päeva jooksul, kas võib olla tegu poliitiliselt motiveeritud tagakiusamisega. Kui selliseid märke ei ilmne, edastatakse taotlus Riigikogule, kes teeb otsuse puutumatuse äravõtmise kohta.
Oluline on rõhutada, et selle protsessi käigus ei anta hinnanguid ei süüdistusele ega tõenditele – neid hakatakse hindama alles kohtumenetluses.
Oluline on rõhutada, et selle protsessi käigus ei anta hinnanguid ei süüdistusele ega tõenditele – neid hakatakse hindama alles kohtumenetluses.
Süütuse presumptsioon ja avalik arvamus
Ühiskonna silmis võib puutumatuse äravõtmise protses jätta mulje, justkui oleks inimene juba süüdi – kuigi kohus pole veel otsust teinud. Siin tuleb meeles pidada, et süütuse presumptsioon kehtib võrdselt kõigile, ka poliitikutele.
Süüdistusakti esitamine ja kohtumenetlus kulgevad pärast puutumatuse äravõtmist samadel alustel nagu iga teise inimese puhul – kehtivad samad reeglid ja menetluskord.
Süüdistusakti esitamine ja kohtumenetlus kulgevad pärast puutumatuse äravõtmist samadel alustel nagu iga teise inimese puhul – kehtivad samad reeglid ja menetluskord.
Harvad erandid
Juhtumid, kus saadikult kriminaalasja raames puutumatust ei võeta, on pigem haruldased. Üks selline juhtum leidis aset enam kui kümme aastat tagasi, kui õiguskantsler otsustas taotlust Riigikogule mitte edastada. Umbes pooleteise aasta pärast taotlus siiski edastati, puutumatus võeti ära ja kohus langetas oma otsuse.
Puutumatuse äravõtmine ei tähenda automaatselt Riigikogu liikme volituste lõppemist – saadik võib oma tööd jätkata, välja arvatud juhul, kui ta ise otsustab tagasi astuda või teda järgmistel valimistel uuesti ei valita.
Puutumatuse äravõtmine ei tähenda automaatselt Riigikogu liikme volituste lõppemist – saadik võib oma tööd jätkata, välja arvatud juhul, kui ta ise otsustab tagasi astuda või teda järgmistel valimistel uuesti ei valita.
Süsteem kaitseb õigusriiki
Eesti õigussüsteem on saadikupuutumatuse küsimuses tasakaalukas: see kaitseb poliitikuid poliitiliselt motiveeritud tagakiusamise eest, kuid ei võimalda neil seaduserikkumise korral vastutusest pääseda. Süsteemis on selleks olemas täiendavad kontrollimehhanismid – õiguskantsler ja Riigikogu –, mis tagavad, et protsess toimib läbipaistvalt ja õiglaselt.
Saadet saab järele vaadata siit.