1.veebruaril 2021 jõustusid mitmed põhimõttelised muudatused Eesti pankrotiseaduses. RASKi maksejõuetuse valdkonna spetsialist Henri Torop toob allpool välja olulisima, mis pankrotimenetluse protsessis edaspidi teisiti.
1. Muutus nõudeavalduste kaitsmise kord. Kui seni kaitsti pankrotimenetluses nõudeid eraldi nõuete kaitsmise koosolekul, siis edaspidi toimub nõuete kaitsmine kirjalikus menetluses. Samuti ei viida enam läbi eraldiseisvat hagimenetlust nõuete tunnustamiseks. Lihtsustatult näeb protsess välja selline:
NB: Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, siis kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsiooni, mis kehtib kuni 2021. aasta 31. jaanuarini.
2. Varasemalt kehtiva regulatsiooni järgi oli võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei olnud kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Uue regulatsiooniga laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Täpsemalt laieneb nõukoguta osaühingu juhatuse puudumise korral pankrotiavalduse esitamise kohustus nüüdsest ka osanikele (nõukoguga osaühingu puhul lasub kohustus nõukogul). Samuti juhul kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust aktsiaseltsi nõukogu liikmele . Täiendavalt laieneb sihtasutuse juhatuse liikmete puudumisel pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogule.
3. Pankrotimääruse peale ei saa enam esitada kaebust Riigikohtule, vaid ainult ringkonnakohtule;
4. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule automaatset ärikeelu enam ei kohaldata. Keeldu kohaldatakse vastavalt asjaoludele;
5. Pankrotiavaldusi juriidiliste isikute suhtes (ei puuduta füüsilisi isikuid) esitatakse edaspidi ainult Harju Maakohtule või Tartu Maakohtule (st kõik avaldused, mis oleks varasemalt esitatud Pärnu või Viru Maakohtule, esitatakse nüüd Tartu Maakohtule);
6. Olukorras, kus võlausaldaja tasub menetlusprotsessi alguses deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning menetlus hiljem raugeb, on deposiidi tasunud võlausaldajal võimalus esitada tagasinõue isiku vastu, kes rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust.
7. Pankroti väljakuulutamisel ei saa enne ajutise halduri määramist seada enam võlgniku varale kohtulikku hüpoteeki. Säte ei kehti kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes.
8. Jaotusettepaneku regulatsioon on ära kaotatud. Muudatuse põhjuseks on uus regulatsioon, mille kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate nimekirja ja määrab koos nimekirja kinnitamisega ära ka jaotised, mistõttu ei ole eraldiseisvate jaotusettepanekute esitamine enam vajalik.
9. Pankrotitoimkonna liikmete valimise kord on muutunud. Varasema regulatsiooni kohaselt otsustas pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise võlausaldajate esimene üldkoosolek koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Uue regulatsiooni kohaselt on pankrotitoimkonna liikme valimise eelduseks, et tema poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Muudatuse eesmärk on tagada paremini erinevate võlausaldajate gruppide huvide esindatus pankrotitoimkonna moodustamisel.
10. Alates 01.02.2022 luuakse Eestis eraldi maksejõuetusteenistus, mille eesmärgiks on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Lisaks on eesmärgiks kujundada maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostada Justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.
Ülevaate koostas RASKi advokaat Henri Torop, kes on spetsialiseerunud oma töös vaidluste lahendamisele ning esindab kliente peamiselt mahukate saneerimis- ja pankrotimenetluste läbiviimisel.
1. Muutus nõudeavalduste kaitsmise kord. Kui seni kaitsti pankrotimenetluses nõudeid eraldi nõuete kaitsmise koosolekul, siis edaspidi toimub nõuete kaitsmine kirjalikus menetluses. Samuti ei viida enam läbi eraldiseisvat hagimenetlust nõuete tunnustamiseks. Lihtsustatult näeb protsess välja selline:
- Pärast nõudeavalduste esitamist koostab pankrotihaldur 1 kuu jooksul kirjalikult esialgse võlausaldajate nimekirja. Nõuetele vastuväidete esitamine toimub seejärel samuti kirjalikult (varasemalt võis vastuväiteid esitada ka suuliselt nõuete kaitsmise koosolekul, mis protokolliti). Vastuväited peavad nüüdsest olema ka põhjendatud (erinevalt varasemast kui piisas lihtsalt „olen vastu“ vastuväitest) ja esitatud koos tõendite ning tõendite kogumise taotlustega;
- Esitatud vastuväited esitatakse omakorda uuesti võlausaldajatele tutvumiseks. Haldur määrab tähtaja, mille jooksul võib esitada veel vastuväidetele omakorda seisukohti.
- Kui haldur on eelnimetatud nõudeid puudutava info kokkukogumise läbi viinud, edastab haldur info kohtule kinnitamiseks;
- Kohus kinnitab tunnustatud nõuete nimekirja hagita menetluses. Kohus määrab võlausaldajate nimekirjas ka jaotised.
NB: Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, siis kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsiooni, mis kehtib kuni 2021. aasta 31. jaanuarini.
2. Varasemalt kehtiva regulatsiooni järgi oli võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei olnud kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Uue regulatsiooniga laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Täpsemalt laieneb nõukoguta osaühingu juhatuse puudumise korral pankrotiavalduse esitamise kohustus nüüdsest ka osanikele (nõukoguga osaühingu puhul lasub kohustus nõukogul). Samuti juhul kui aktsiaseltsil puuduvad juhatuse liikmed, laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust aktsiaseltsi nõukogu liikmele . Täiendavalt laieneb sihtasutuse juhatuse liikmete puudumisel pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogule.
3. Pankrotimääruse peale ei saa enam esitada kaebust Riigikohtule, vaid ainult ringkonnakohtule;
4. Füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule automaatset ärikeelu enam ei kohaldata. Keeldu kohaldatakse vastavalt asjaoludele;
5. Pankrotiavaldusi juriidiliste isikute suhtes (ei puuduta füüsilisi isikuid) esitatakse edaspidi ainult Harju Maakohtule või Tartu Maakohtule (st kõik avaldused, mis oleks varasemalt esitatud Pärnu või Viru Maakohtule, esitatakse nüüd Tartu Maakohtule);
6. Olukorras, kus võlausaldaja tasub menetlusprotsessi alguses deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning menetlus hiljem raugeb, on deposiidi tasunud võlausaldajal võimalus esitada tagasinõue isiku vastu, kes rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust.
7. Pankroti väljakuulutamisel ei saa enne ajutise halduri määramist seada enam võlgniku varale kohtulikku hüpoteeki. Säte ei kehti kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suhtes.
8. Jaotusettepaneku regulatsioon on ära kaotatud. Muudatuse põhjuseks on uus regulatsioon, mille kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate nimekirja ja määrab koos nimekirja kinnitamisega ära ka jaotised, mistõttu ei ole eraldiseisvate jaotusettepanekute esitamine enam vajalik.
9. Pankrotitoimkonna liikmete valimise kord on muutunud. Varasema regulatsiooni kohaselt otsustas pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise võlausaldajate esimene üldkoosolek koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Uue regulatsiooni kohaselt on pankrotitoimkonna liikme valimise eelduseks, et tema poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kohalviibivate võlausaldajate nõuete summast. Muudatuse eesmärk on tagada paremini erinevate võlausaldajate gruppide huvide esindatus pankrotitoimkonna moodustamisel.
10. Alates 01.02.2022 luuakse Eestis eraldi maksejõuetusteenistus, mille eesmärgiks on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Lisaks on eesmärgiks kujundada maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostada Justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.
Ülevaate koostas RASKi advokaat Henri Torop, kes on spetsialiseerunud oma töös vaidluste lahendamisele ning esindab kliente peamiselt mahukate saneerimis- ja pankrotimenetluste läbiviimisel.