Uudised
Andrei Svištš: ühised mälestused aitavad petukõnes valeidentiteeti paljastada
Andrei Svištš: ühised mälestused aitavad petukõnes valeidentiteeti paljastada
RASKi vandeadvokaat Andrei Svištš jagas Terevisioonis nõuandeid, kuidas petukõnede puhul aru saada, et tegemist pole kellegi tuttava identiteedi või hääle kasutamisega.
Postimees kirjutab Eesti inimestelt raha välja petvatest petukõnekeskustest Ukrainas, kes otsivad aktiivselt eesti keele oskajaid kaasmaalastele helistamiseks. Enamasti eestlased ei usu, et neile helistatakse politseist või pangast, kui räägitakse vene keeles. Seetõttu jääbki pettus ainult katseks, kui potentsiaalne ohver palub helistajal rääkida eesti keeles. Kõnekeskusesse palgatud eestlased muudaksid olukorda, kirjutab Postimees.
Teise inimese jutu valideerimise oskus on advokaaditöös vajalik koos kohustusega oma klienti piisavalt tunda ja tuvastada ning vandeadvokaat Andrei Svištšil on sellega ulatuslik kogemus. Ta soovitab ka oma eakamate lähisugulastega need teemad läbi arutada, kuidas mõista, et tegemist võib olla pettusega.
„Olen ka ise selle mõtteharjutuse läbi teinud vanemate ja lähisugulastega, et me ise vastutame, milline on meie turvatunne ja kuidas me raha ja varaga ringi käime,“ ütles Svištš.
Sarnaselt võib kokku leppida ka mõne turvafraasi, kuid ühiseid mälestusi on ilmselt raskem kellelgi teisel teada saada. Kindlasti ei tohi jagada ka telefonitsi oma PIN-koode, salasõnu ega ka pangakaardi või isikuandmeid.
Postimees kirjutab Eesti inimestelt raha välja petvatest petukõnekeskustest Ukrainas, kes otsivad aktiivselt eesti keele oskajaid kaasmaalastele helistamiseks. Enamasti eestlased ei usu, et neile helistatakse politseist või pangast, kui räägitakse vene keeles. Seetõttu jääbki pettus ainult katseks, kui potentsiaalne ohver palub helistajal rääkida eesti keeles. Kõnekeskusesse palgatud eestlased muudaksid olukorda, kirjutab Postimees.
Teise inimese jutu valideerimise oskus on advokaaditöös vajalik koos kohustusega oma klienti piisavalt tunda ja tuvastada ning vandeadvokaat Andrei Svištšil on sellega ulatuslik kogemus. Ta soovitab ka oma eakamate lähisugulastega need teemad läbi arutada, kuidas mõista, et tegemist võib olla pettusega.
„Olen ka ise selle mõtteharjutuse läbi teinud vanemate ja lähisugulastega, et me ise vastutame, milline on meie turvatunne ja kuidas me raha ja varaga ringi käime,“ ütles Svištš.
Eestikeelsed petukõned on tema sõnul järgmine peatükk enne seda, kui olukorra võib tulevikus keerulisemaks teha ka tehisintellekt. Kui helistaja seda kasutab, võib inimesele tunduda, et ta räägibki oma lähedase või tuttavaga, kes palub abi või raha. Samuti võib ära petta see, kui petukõne tuleb tuttava numbrilt.
„Selliste kõnede puhul on lihtne soovitus. Esmalt kas asi tundub kahtlane – ja selle peaks ära tundma näiteks sellest, kui seal on mingi erakorraline lugu või juhtum. Kui jaa, siis mina prooviksin selle inimesega, kes kehastab minu sugulast, rääkida mingitest ühistest mälestustest ehk teha väike kontroll niipidi. Kui ta on kahtlane, siis lõpetada kõne ja helistada ise oma sugulasele.“Sarnaselt võib kokku leppida ka mõne turvafraasi, kuid ühiseid mälestusi on ilmselt raskem kellelgi teisel teada saada. Kindlasti ei tohi jagada ka telefonitsi oma PIN-koode, salasõnu ega ka pangakaardi või isikuandmeid.