Uudised
Riigikohtu otsus tühistada Metsküla ja Koonga koolide sulgemine annab suuna tuleviku otsusteks
Riigikohtu otsus tühistada Metsküla ja Koonga koolide sulgemine annab suuna tuleviku otsusteks
Riigikohus pani tänase lahendiga punkti Lääneranna valla koolide sulgemise vaidlusele, kui leidis, et mõlema kooli sulgemise otsused olid õigusvastased. Lapsevanemaid esindanud advokaatide sõnul annab otsus selge arusaama, mida saavad lapsevanemad eeldada ja mida peab vald taoliste otsuste kaalumisel silmas pidama.
Riigikohus selgitas kohtuotsuses põhjalikult, millega peavad kohalikud omavalitsused enne koolide ümberkorraldamist arvestama. Kohtuotsuse järgi tuleb arvestada lastevanemate õiguspärase ootusega, et õpinguid alustanud lapsed saavad selles koolis jätkata vähemalt vastava kooliastme lõpuni.
Kooli ümberkorraldamise otsuse tegemisel peab kooli pidaja esmajoones lähtuma lapse parimatest huvidest. Arvestada tuleb laste koolitee pikenemise ning otsuse mõjuga hariduse kvaliteedile. Seejuures tuleb hinnata ka otsuse mõju hariduslike erivajadustega lastele. Otsuse tegemisel saab arvestada ka majanduslike kaalutlustega, kuid sel juhul tuleb arvestada kõikide kuludega, mis võivad koolivõrgu ümberkorraldamisega kaasneda.
Lisaks rõhutas Riigikohus, et lapsevanemaid tuleb enne kooli ümberkorraldamise otsust ära kuulata, piirduda ei saa kooli hoolekogu ja õpilasesinduse ärakuulamisega. Kokkuvõttes esinesid valla otsuses eksimused eeltoodu osas ning see tõigi kaasa tühistamise.
Metsküla ja Koonga lapsevanemaid esindanud advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman, Elvi Tuisk ja Sandra Kaas vaidlustasid Lääneranna valla 2023. märtsi otsused, millega Metsküla ja Koonga koolid suleti.
Tänase otsuse näol on advokaatide sõnul tegemist nii omavalitsuste haldus- kui kohtute praktikat mõjutava lahendiga. Riigikohtu lahend annab seetõttu olulisi suuniseid nii omavalitsustele kui ka lapsevanematele.
RASKi partneri ja vandeadvokaadi Villy Lopmani sõnul on Riigikohtu otsus oluline selles vaates, et see andis vajaliku selguse, mida peavad omavalitsused silmas pidama sarnaste haridusvaldkonna otsuste tegemisel ja mida ka lapsevanemad saavad seadusest lähtuvalt nõuda.
„Riigikohus rõhutas taas üle põhitõe, et avalik võim ei saa teha otsuseid ilma et kaasaks otsusest puudutatud isiku menetlusse ning annaks inimesele tegeliku võimaluse osaleda enda arvamusega sellises menetluses, milles tehtav otsus hakkab mõjutama nii tema kui tema lapse elukorraldust,“ märkis RASKi partner vandeadvokaat Villy Lopman.
Tegemist on pretsedenti loova lahendusega, kuna Riigikohus pole seni koolide teemat nii detailselt käsitlenud ja juba see on Lopmani sõnul suur väärtus. „Otsus loob selgust olulise ja ebaolulise eristamisel ning annab tuleviku aruteludeks olulise suuna,“ märkis Lopman. „See lahend hakkab mõjutama kindlasti kõiki neid vaidlusi, mis juba on kohtus, ja ka nende omavalitsuste otsuseid, kes peavad sel teemal raskeid otsuseid tegema lähitulevikus.“
Kohtuvaidluse järgi seisnes Metsküla lastevanemate peamine mure selles, et vald sulges nii valla kui üle vabariigi eesrindliku kooli, seejuures jättis vald arvestamata osa õpilaste hariduslike erivajadustega ning Metsküla Algkooli toimiva tugisüsteemiga, mis tagas kõikidele õpilastele võrdselt kvaliteetse hariduse, turvalise ja kiusamisvaba õppekeskkonna ning toetava ja kaasava kogukonnatunde.
Koonga Kooli lastevanemate suurim mure oli see, et valla otsuse tõttu jäi nende laste jaoks ainsaks 7.–9. klassidega kooliks vallas Lihula gümnaasium, mis asus Koonga laste elukohast umbes 35 kilomeetri kaugusel. Ühistranspordi korraldust ei olnud vald enne kooli sulgemist ära lahendanud, mille tulemuseks oli olukord, kus Lihula Gümnaasiumisse jõudmine võttis Koonga piirkonna lastel rohkem kui tund aega ning tundide alguseks ei olnud ikka võimalik kooli jõuda. Samuti ei kaalunud vald võimalust sõlmida mõne naaberomavalitsusega kokkulepet, mille järgi saaks määrata Koonga piirkonna laste elukohajärgseks kooliks mõne teise kohaliku omavalitsuse kooli.
Riigikohus selgitas kohtuotsuses põhjalikult, millega peavad kohalikud omavalitsused enne koolide ümberkorraldamist arvestama. Kohtuotsuse järgi tuleb arvestada lastevanemate õiguspärase ootusega, et õpinguid alustanud lapsed saavad selles koolis jätkata vähemalt vastava kooliastme lõpuni.
Kooli ümberkorraldamise otsuse tegemisel peab kooli pidaja esmajoones lähtuma lapse parimatest huvidest. Arvestada tuleb laste koolitee pikenemise ning otsuse mõjuga hariduse kvaliteedile. Seejuures tuleb hinnata ka otsuse mõju hariduslike erivajadustega lastele. Otsuse tegemisel saab arvestada ka majanduslike kaalutlustega, kuid sel juhul tuleb arvestada kõikide kuludega, mis võivad koolivõrgu ümberkorraldamisega kaasneda.
Lisaks rõhutas Riigikohus, et lapsevanemaid tuleb enne kooli ümberkorraldamise otsust ära kuulata, piirduda ei saa kooli hoolekogu ja õpilasesinduse ärakuulamisega. Kokkuvõttes esinesid valla otsuses eksimused eeltoodu osas ning see tõigi kaasa tühistamise.
Metsküla ja Koonga lapsevanemaid esindanud advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman, Elvi Tuisk ja Sandra Kaas vaidlustasid Lääneranna valla 2023. märtsi otsused, millega Metsküla ja Koonga koolid suleti.
Tänase otsuse näol on advokaatide sõnul tegemist nii omavalitsuste haldus- kui kohtute praktikat mõjutava lahendiga. Riigikohtu lahend annab seetõttu olulisi suuniseid nii omavalitsustele kui ka lapsevanematele.
RASKi partneri ja vandeadvokaadi Villy Lopmani sõnul on Riigikohtu otsus oluline selles vaates, et see andis vajaliku selguse, mida peavad omavalitsused silmas pidama sarnaste haridusvaldkonna otsuste tegemisel ja mida ka lapsevanemad saavad seadusest lähtuvalt nõuda.
„Riigikohus rõhutas taas üle põhitõe, et avalik võim ei saa teha otsuseid ilma et kaasaks otsusest puudutatud isiku menetlusse ning annaks inimesele tegeliku võimaluse osaleda enda arvamusega sellises menetluses, milles tehtav otsus hakkab mõjutama nii tema kui tema lapse elukorraldust,“ märkis RASKi partner vandeadvokaat Villy Lopman.
Tegemist on pretsedenti loova lahendusega, kuna Riigikohus pole seni koolide teemat nii detailselt käsitlenud ja juba see on Lopmani sõnul suur väärtus. „Otsus loob selgust olulise ja ebaolulise eristamisel ning annab tuleviku aruteludeks olulise suuna,“ märkis Lopman. „See lahend hakkab mõjutama kindlasti kõiki neid vaidlusi, mis juba on kohtus, ja ka nende omavalitsuste otsuseid, kes peavad sel teemal raskeid otsuseid tegema lähitulevikus.“
Kohtuvaidluse järgi seisnes Metsküla lastevanemate peamine mure selles, et vald sulges nii valla kui üle vabariigi eesrindliku kooli, seejuures jättis vald arvestamata osa õpilaste hariduslike erivajadustega ning Metsküla Algkooli toimiva tugisüsteemiga, mis tagas kõikidele õpilastele võrdselt kvaliteetse hariduse, turvalise ja kiusamisvaba õppekeskkonna ning toetava ja kaasava kogukonnatunde.
Koonga Kooli lastevanemate suurim mure oli see, et valla otsuse tõttu jäi nende laste jaoks ainsaks 7.–9. klassidega kooliks vallas Lihula gümnaasium, mis asus Koonga laste elukohast umbes 35 kilomeetri kaugusel. Ühistranspordi korraldust ei olnud vald enne kooli sulgemist ära lahendanud, mille tulemuseks oli olukord, kus Lihula Gümnaasiumisse jõudmine võttis Koonga piirkonna lastel rohkem kui tund aega ning tundide alguseks ei olnud ikka võimalik kooli jõuda. Samuti ei kaalunud vald võimalust sõlmida mõne naaberomavalitsusega kokkulepet, mille järgi saaks määrata Koonga piirkonna laste elukohajärgseks kooliks mõne teise kohaliku omavalitsuse kooli.