Uudised

Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš rääkis 17. märtsil ETV+ hommikuprogrammis Kofe+, millised on relva kandmise reeglid avalikus ruumis ning milline vastutus sellega kaasneb.

Kuigi relva omamine enesekaitseks eeldab selle kaasas kandmist, seab seadus sellele selged piirid. Relv peab olema varjatud ning selle kasutamine ja hoidmine eeldab omaniku kõrget vastutustunnet. Intervjuus käsitleti ka avaliku ruumi mõistet, erinevaid piiranguid üritustel ning olukordi, kus relva kandmine võib tuua kaasa järelevalve või loa kehtivuse küsimuse.

Kas tavaline inimene, kellel on relvaluba, võib igal pool relva kaasas kanda?

Kui tulirelv on soetatud isikliku turvalisuse tagamiseks, siis pelgalt kodus seifis hoidmisest ei oleks sellest kuigi palju kasu. Relva omamise mõte ongi, et see on vajadusel kaasas. Avalikes kohtades tohib relva kaasas kanda, kuid see peab olema varjatud.

Kuidas relva varjata? Mis juhtub, kui keegi relva siiski märkab?

See, kuidas relva varjata, on iga omaniku enda vastutus. Kui relv võetakse avalikku ruumi kaasa, on omaniku kohustus tagada, et see ei oleks teistele nähtav. Ei ole oluline, kas relv paistab näiteks jope alt või märgatakse seda autos – kui relv on kaasas, peab see olema varjatud.

Kui relv on siiski märgatav, loetakse seda relvakandmise reeglite rikkumiseks ning sellest võib politseid teavitada. See ei ole kohustus, kuid sarnaselt liiklusrikkumiste märkamisega on teavitamine põhjendatud. Oluline on teada, et relva nähtav kandmine on küll rikkumine, kuid mitte kriminaalkuritegu.

Kui politsei saab vastava info, siis uuritakse asjaolusid, miks see juhtus ja kas on täiendavaid tegureid, mis võivad anda aluse relvaloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Mis on avalik koht? Kas relvaga võib minna ka avalikule üritusele?

Seadus ei piira relva kandmist otseselt asukoha järgi, kuid piirangud kehtivad ürituste puhul. Näiteks meeleavaldustele või avalikele üritustele relvaga minna ei tohi. See tähendab, et näiteks Tallinna Lauluväljaku territooriumil võib niisama relv kaasas jalutada (kui see on varjatud), kuid kontserdi või muu ürituse ajal relvaga sinna minna ei tohi.

Aga Riigikogu?

Kui lähtuda relvaseadusest, siis ei pruugi see olla otsene rikkumine, sest Riigikogu hoones ei ole relvakandmine seadusega üldiselt keelatud. Kui aga kehtivad asutuse sisereeglid, siis võib nende rikkumine olla eraldi küsimus. Meedias on viidatud, et Riigikogu sisereeglite kohaselt ei tohi seal relva kanda.

Politsei vaatab sellistel juhtudel aga laiemat pilti: lisaks relvakandmise nõuetele hinnatakse ka inimese üldist seaduskuulekust. Näiteks korduvad liiklusrikkumised või sisekorraeeskirjade eiramine võivad mõjutada hinnangut relvaloa kehtivusele.

Kuidas suhtuda sellesse, kui inimene avalikult ütleb, et kannab relva iga päev kaasas?

See on laiem ühiskondlik küsimus. Ühelt poolt on relva kandmine seadusega lubatud, teiselt poolt võib avalik rääkimine tekitada vastakaid tundeid. Kui inimene ei ole relvaga kedagi ähvardanud, siis iseenesest ei ole probleem selles, et ta relva kannab või sellest räägib. Küsimus on pigem selles, millist eeskuju see loob ja kuidas teised seda tajuvad. Demonstratiivselt sellest rääkimine on paljuski maitse küsimus.

Kas on inimesi, kes võivad relva kanda ka nähtavalt?

Jah, õiguskaitseorganite esindajatele kehtivad teistsugused reeglid. Vormis olles peavad nad relva kandma nähtavalt.

Millised on veel olulised põhimõtted? Kui tihti tuleb relvaluba uuendada?

Relvaluba kehtib viis aastat. Selle pikendamiseks tuleb vajalikud toimingud aegsasti ära teha ning selle perioodi jooksul seaduskuulekalt käituda. Üksikud rikkumised ei pruugi olla probleem, kuid korduvad rikkumised võivad seda siiski olla.

Kuidas tuleb relva kodus hoida?

Kui inimesel on üks relv, võib seda hetkel kehtiva seaduse järgi hoida raskesti ligipääsetavas kohas. Kui relvi on rohkem, on nõutav seif, samuti tuleb laskemoona hoida relvast eraldi. Kui kodus on lapsed, on mõistlik hoida ka üksikut relva seifis.