Uudised

AI Act ehk tehisintellektimäärus: teadmisest läbimõeldud tegutsemiseni

‹ Kõik uudised

AI Act ehk tehisintellektimäärus: teadmisest läbimõeldud tegutsemiseni

Tehisintellektiga seotud õigusnõuded ei ole enam abstraktne tulevikuteema. Osa TI määruse nõudeid juba kohaldub, kõrge riskiga süsteemide põhinõuded lisanduvad hiljem. Ettevõtjal on seega põhjust vaadata tehnoloogia võimaluste kõrval ka sellega kaasnevaid kohustusi.

Ideaalses maailmas muutuks inimese elu seda paremaks, mida võimekamaks muutub tehnoloogia. Kuid see areng ja inimeste heaolu ei käi alati käsikäes. Kuidas siis tehnoloogia võimalustest kasu saada nii, et inimeste huvid ei jääks arengu tuhinas tagaplaanile? Sellele küsimusele püüabki Euroopa Liidu tehisintellektimäärus õiguslike reeglite abil vastust leida.

„Meie ju tehisintellekti ei arenda“


See vastus ei jäta ettevõtet veel määruse ukse taha. Määrus puudutab nii TI arendajaid kui ka ettevõtteid, kes seda oma töös kasutavad. Kõigile ei kehti siiski ühesugused kohustused: nende ulatus sõltub ettevõtte rollist ja süsteemiga seotud riskidest. Just riskipõhisus on määruse mõistmise võti: mida suurem risk, seda ulatuslikumad nõuded. Riski hindamise lähtepunktiks pole niivõrd TI süsteem ise, vaid see, mida selle väljund mõjutab.

Kuidas otsustada, millised nõuded puudutavad minu ettevõtet ja mida nendega peale hakata


Võtame näiteks värbamise. AI võib aidata töökuulutust ladusamaks teha. Hoopis teine ülesanne on paluda tal otsustada, millised kandidaadid väärivad vestlusele kutsumist. Teises näites on mängus juba inimese võimalus tööd saada. Seepärast kuuluvad näiteks kandidaatide hindamiseks mõeldud süsteemid määruses kõrge riskiga kasutusjuhtude hulka. See ei tähenda siiski, et iga TI-le antud ülesanne personalitöös tooks kaasa sama nõuete paketi.

Siingi tulevad mängu õigusele omased erandid. Näiteks võib kitsast tehnilist või ettevalmistavat ülesannet täitev süsteem jääda kõrge riskiga süsteemide nõuetest välja, kui erandi tingimused on täidetud. Seetõttu tasub juba lahenduse valimisel või arendamisel läbi mõelda, millist ülesannet AI tegelikult täitma peab. Mõnikord saab sama eesmärgi saavutada lihtsama lahenduse ja väiksema kohustuste koormaga.

Mida ettevõtja võiks praegu teha?


Alustada võib järgmistest praktilistest sammudest:

1. Kaardista, milliseid TI-süsteeme sinu ettevõttes kasutatakse ja/või arendatakse;
2. Tee selgeks, milline on ettevõtte roll nende süsteemide puhul – kas ta on pakkuja või juurutaja;
3. Kontrolli, kas mõni TI-süsteem võib olla täiesti lubamatu riskiga;
4. Hinda, kas süsteem kuulub kõrge riskiga süsteemide hulka ja millised nõuded sellega kaasnevad;
5. Selgita välja, kas sulle kohalduvad läbipaistvusnõuded – kas ja kuidas pead sa inimesi TI kasutamisest teavitama;
6. Vaata üle, kas töötajad tunnevad TI-ga seotud riske ning teavad, kuidas tööriistu teadlikult ja lubatud piirides kasutada;
7. Teise ettevõtte lahendust kasutades uuri, kas see vastab asjakohastele nõuetele. Pea meeles, et teise ettevõtte loodud lahendus ei vabasta sind sinu enda kohustustest.

Oluline on meeles pidada, et TI määrus ei asenda muid kehtivaid reegleid. Endiselt tuleb arvestada isikuandmete kaitse, intellektuaalomandi, tarbijakaitse ja teiste asjakohaste nõuetega. Need küsimused tasub läbi mõelda enne, kui TI lahendus saab ettevõtte protsesside osaks.

Artikli autor on Karl Erik Esko, RASKi vandeadvokaat ja tehnoloogiaõiguse valdkonna kaasjuht.