Uudised

Veel tänavu käivitub Hüürus Greenergy andmekeskuses Nebiuse 22-megavatine AI-tehas. Tee selleni ei olnud lihtne, mistõttu tasub peatuda saadud õppetundidel, et märgiline tehing võiks saada järgmiste investeeringute lähtekohaks, kirjutavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Karl Erik Esko ja Karl-Kristjan Kahm.

Esimese sammuna tuli Greenergy ja Tensor Estate’i esindajatel selgitada rahvusvahelistele AI-taristu arendajatele, mis ja kus on Eesti ning milliseid võimalusi siin pakutakse. Sama oluline oli rääkida võimalikest riskidest ja ennekõike sellest, kuidas neid maandada. Lõpuks sai üheks määravaks teguriks kiirus ning asjaolu, et Greenergy olemasolev hoone võimaldas pakkuda kiiresti „võtmed kätte“ lahendust. See osutus väga tugevaks argumendiks.

Selline teed rajav tehing annab seega üsna hea pildi sellest, millele võiks järgmiste investeeringute püüdmisel rohkem rõhku panna, aga ka sellest, millised kitsaskohad võivad saada takistuseks.

Hollandi ettevõte Nebius pakub ettevõtetele arvutusvõimsust ja pilveteenuseid, mille abil tehisintellekti mudeleid treenida ja kasutada. Üleilmse AI-taristu investeerimislaine suurimate vedajate hulka kuuluvad Microsoft, Amazon, Google ja Meta. Tehnoloogiahiidude kõrval on kiiresti esile kerkinud ka just tehisarule spetsialiseerunud pilveteenusepakkujad ehk nn neocloud-ettevõtted, nagu Nebius ja CoreWeave.

Eesti jaoks tähendab see, et järgmisi investeeringuid tasub otsida mõlemast ringist. Väike siseturg ei ole siin tingimata piirang, sest Eestis asuv andmekeskus võib teenindada kliente üle maailma. Investeeringute tempo annab aimu ka turu mastaabist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri aprillikuise analüüsi järgi ületasid viie suure tehnoloogiaettevõtte kapitalikulud 2025. aastal 400 miljardit dollarit ning 2026. aastaks prognoositi veel 75-protsendist kasvu. Märkimisväärne osa neist kuludest on seotud andmekeskustega. Google’i septembrikuine teade vähemalt 13 miljardi euro investeerimisest Soome digitaristusse aastatel 2027–2028 näitab omakorda, et sellised investeeringud liiguvad ka meie lähiregiooni.

Odav elekter vs otsustamise kiirus

Meie tehingukogemuse kõige selgem õppetund on lihtne: esikohal on elekter ja teisel aeg. Esimese olemasolu on läbirääkimiste ning teine nende õnnestumise eeldus. Paberil suurepärane projekt jääb Excelisse, kui selle võimalik valmimisaeg ei sobi kliendi plaanidega. Seejuures mõõdetakse aega pigem nädalates kui kuudes.

Millega me siis naabritega konkureerime? Sõltumata sellest, et Euroopa kontekstis on elekter Eestis odav, ei ole see naabritega võrreldes meie suurim eelis: 2025. aasta keskmine börsihind oli Eestis umbes 80 ja Soomes 40 eurot megavatt-tunni kohta. Need ei ole küll andmekeskuse lõplikud elektrikulud, kuid hinnavahe on kõnekas. Ka elektrisüsteemi mahult on riigid väga erinevas kaalukategoorias: Eesti senine tarbimistipp saabus 2026. aasta veebruaris ligikaudu 1723 megavatiga, Soome rekord ulatus sama aasta jaanuaris 15 600 megavatini. Võttes siin ka arvesse ligi viis korda suuremat soomlaste rahvaarvu, on tarbimise ja elektrihinna seost keeruline näha ning elektrihinda mõjutavad faktorid peituvad mujal. Seetõttu tasub Eesti konkurentsieelist samuti otsida mujalt, eeskätt konkreetse projekti teostatavusest ja otsustamise kiirusest.

Soodne kliima ja toimiv õigusriik üksi vaevalt suuri tehnoloogiaettevõtteid veenavad, sest samu tugevusi pakuvad ka teised Põhjamaad. Eesti võimalus on eristuda kiire ja usaldusväärse partnerina ning näidata seda ka praktikas. Lisaks võimekale erasektorile ja rahvusvahelistele kontaktidele eeldab see pädevat ja tõhusat ametnikkonda ning menetlusi, mis toetavad koostööd ja lahenduste leidmist. Nende protsesside parandamine ja Eesti võimekuse rahvusvaheline tutvustamine on üks valdkond, kuhu tasub riigil teadlikult panustada.

Eestit võib aidata eristada ka võimekus rajada vajalikke võrguühendusi mõistliku ajaga. Euroopa andmekeskuste arenduses on üha kriitilisemaks küsimuseks saanud maa ja elektri hinna kõrval just aeg, millal vajalik elektrivõimsus reaalselt kasutusse jõuab. Kui suuremahulise liitumise tarbeks tuleb mujal Euroopas oodata järjekorras vaat, et aastaid, võib projekt juba ajagraafiku tõttu konkurentsist välja langeda. Eestis on võimalik investeerimisotsuse tegemisel realistlikult mudeldada nii keskuse valmimisaega kui ka tasuvust.

See omakorda näitab, kui tihedalt on andmekeskuste potentsiaal seotud kogu energiasüsteemi arenguga. Tootmise, salvestamise, võrgu ja tarbimise investeeringud peavad liikuma piisavalt koordineeritult, et üks ei hakkaks piirama teise arengut. Riigi roll on siin eelkõige luua võimalikult selge ja ettenähtav elektrivõrgu arenduskeskkond, sest just see aitab vähendada pikaajaliste investeeringutega kaasnevat ebakindlust.

Soome pakub siin ka sisulist eeskuju. Fortumi teatel toetab Google’iga sõlmitud pikaajaline elektriostuleping Loviisa tuumajaama eluea pikendamiseks vajalikke investeeringuid. Ka Eestis tasub vaadata andmekeskuste arengut laiemalt kui üksikute investeeringute võitmist ning otsida võimalusi siduda nende kasv uue energiatootmise ja kohaliku ettevõtluse arenguga.

Investor vajab lubaduste kõrval ka kindlust

Väikeriigi üks tugevusi võiks olla võime tuua arendaja, klient, võrguettevõtja, omavalitsus ja ametkonnad kiiresti ühe laua taha. Riigikogus menetletav strateegiliste investeeringute ekspressrada võiks kujuneda sellise koostöö praktiliseks vahendiks. Kiirusest on aga kasu vaid siis, kui sellega säilivad ka otsuste kvaliteet ja prognoositavus.

Eesti kiirusest saab konkurentsieelis siis, kui investor saab usaldada ka projekti tegelikku elluviimist. Õigusnõustamise ülesanne on siduda elektrivõimsuse ja valmimisaja kohta antud lubadused investeeringu, ehituse ja üürisuhte tingimustega. See tähendab muu hulgas kokkuleppeid selles, kelle kanda jäävad viivituste ja ootamatute kulude riskid ning kuidas saab projekti tõrgete korral edasi viia. Mõistlik riskijaotus arvestab ka sellega, kellel on tegelikult võimalik konkreetset riski mõjutada. Just sellised kokkulepped annavad investorile, arendajale ja kliendile kindluse võtta suuri pikaajalisi kohustusi juba enne andmekeskuse valmimist.

Esimese tehinguga on uks nüüd paokil ning selle edukas käivitamine aitaks seda järgmistele investeeringutele veelgi avada. Oleks ebarealistlik oodata, et üks investeering looks Eestisse korraga terve AI-majanduse. Kui aga suudame oma võimekust tõestada, tekib tugevam positsioon arutada juba ka laiemat kasu: Eesti ettevõtete ja teadlaste ligipääsu arvutusvõimsusele, investeeringuid energiataristusse, nutikaid energialahendusi ning võimalikult suurt kohalikku majandusmõju ja töökohtade loomist. Selliste eesmärkide üle tasub läbi rääkida juba uue projekti kavandamise ajal ning hoida Eesti ootused ja sõnumid selged.

Tehisintellekti taristu kiire areng loob Eestile võimaluse sellest tehnoloogilisest muutusest osa saada, kuid selleks ei piisa üksnes järgmise andmekeskuse siia toomisest. Suurem väärtus tekib siis, kui uute investeeringutega kasvavad koos ka kohalik ettevõtlus, oskused, energiatootmine ja ligipääs arvutusvõimsusele. Eesti võimalus on näidata, et suudame pakkuda vajalikku võimsust õigel ajal ning siduda üksikud investeeringud laiemaks majanduslikuks mõjuks.

* RASK nõustas Tensor Estate’i Greenergy andmekeskusesse investeerimisel ning Tensor Estate’i ja Greenergy andmekeskust Nebiusega üürilepingu sõlmimisel. Viimase osas oli kaasatud ka Euroopa AI-tehaste projektide tippbüroo Simmons & Simmons (UK).