Uudised

Kaitsetehnoloogia arendamist puudutavad regulatsioonid loodi ajal, mil maailm oli oluliselt rahulikum ja tehnoloogia arengu tempo aeglasem. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Artur Sanglepp ja Andrei Svištš leiavad, et aeg on küps nende reeglite ajakohastamiseks — eesmärgiga hoida alles turvalisus, kuid toetades samal ajal ka innovatsiooni.

“Paljud Eestis kehtivad regulatsioonid pärinevad ajast, mis eelnes Ukraina sõjale, tehnoloogilistele läbimurretele ja paindlike arendusmudelite laiemale levikule. Kasvuettevõtted ei mahu sellesse raamistikku ja see takistab kaitsevaldkonna arengut,” selgitas Estonian DefenceTech Meetup’il esinenud Artur Sanglepp.

Kõrged lävendid, vähe paindlikkust

“Kuidas ehitada kaitsetehnoloogia ettevõtet nii, et seadustega mitte pahuksisse sattuda?“ küsis Sanglepp ettekande alguses. “See on täiesti võimalik, aga see on keeruline.” Tema sõnul on praegu kehtiv süsteem üles ehitatud loogikale: kui oled ühe korra põhjalikult kontrollitud ja läbid kõik nõuded, siis riik usaldab sind edasi.

See aga tähendab, et turule sisenemine nõuab suuri investeeringuid – vastav meeskond, kõrge turvatasemega ruumid, detailne sisekord ning läbipaistev partnerlus ja eksporditegevus. “Muu hulgas tuleb näiteks relvatööstuse valdkonnas tegutsedes teavitada riiki, kellele sa oma toodet müüd ja kui ei teavita, on leping lihtsalt kehtetu,” tõi Sanglepp näiteid.

Kõrgete regulatiivsete lävendite kõrval on probleem ka selles, et praegune süsteem ei arvesta startup-maailma reaalsusega. “Tegevusluba? Käitlemiskoht? Millest te räägite? Ma tahan lihtsalt oma toodet arendada ja katsetada!” on reaktsioon, mida õigusnõustajad sektorist korduvalt kuulnud on.

Tulevikku suunatud lahendused

RASKi eksperdid soovitavad kaaluda võimalusi, mis hõlmavad näiteks ajutise tegevusloa loomist kaitsetehnoloogia startupidele, innovatsioonikiirteed teadus- ja arendustegevuseks, selget ligipääsu riigi testimistaristule ja käitlemiskohtadele ning riiklikult rahastatud innovatsioonikeskuse ehk nn “liivakasti” loomist, kus avalik ja erasektor saavad ühiselt arendada, katsetada ja teadmisi jagada.

“Me ei räägi sellest, et turva- või järelevalvenõuded tuleks kaotada, vaid sellest, et lõdvendame regulatiivseid piiranguid niipalju, et innovatsioon saaks õitseda ning pingutame neid täpselt nii palju, et vältida ohtlikke tagajärgi,” rõhutas Sanglepp.

Kaitsetehnoloogia pole ainult relvad

Andrei Svištši sõnul tuleb valdkonna startupidel juba alguses pöörata tähelepanu detailidele, mida esmapilgul kaitsetehnoloogiaga ei seostata. “Kaitsetööstuse ettevõte ei tegele ainult relvade või droonidega – see tegeleb intellektuaalomandi, riigihangete, investeeringute, GDPR-i ja paljude muude teemadega.”

Tema sõnul tuleb eriti hoolikalt läbi mõelda intellektuaalomandi kuuluvus, tiimiliikmete õigused ning andmete kogumise vajadus arenduse käigus. “Intellektuaalsel omandil on selles valdkonnas kõrge väärtus, mistõttu tuleb tihedas konkurentsis hoida selle kuuluvus alates tekkest eriti selgena. Õiguste kaitset ja probleeme ei tekita üksnes kaubamärk või patent. Reaalne väärtus ja võim on intellektuaalsel omandil alates autoriõigustest,“ märkis Svištš.

Lisaks hoiatas ta, et avaliku rahastuse või väliste investeeringute kasutamisel tuleb kogu info esitada täpselt ja tõepäraselt. “Faktide osas tuleb olla korrektne, eriti kui mängus on maksumaksja või investorite raha. Kasvuettevõtetele omased kannapöörded ja muudatused plaanides tuleb esmalt kooskõlastada, mitte lihtsalt ise otsustada.”

Teema, mille tõsidust sageli alahinnatakse, on liikumine avalikust sektorist erasektorisse. “Kui palgata inimesi, kes on varem olnud avalikus sektoris seotud riiklike projektidega, tuleb olla väga tähelepanelik. Eriti oluline on, et nimetatud isikud ei oleks varasemalt olnud seotud vastava projekti või lepingutega. Vastasel juhul võib ettevõtja sattuda õiguslikult keerulistesse olukordadesse,“ lisas Svištš.

Aeg targaks reguleerimiseks

Mõlemad esinejad rõhutasid, et kaitsetööstus on atraktiivne, ent kõrge riskiga valdkond. Eesti ettevõtetel on siin palju potentsiaali, kuid selle realiseerimine eeldab läbimõeldud ja ajakohast regulatiivset keskkonda.

“Startupid ei küsi erandeid, nad küsivad võimalust vastutada mõistlikes raamides. Me ei pea valima turvalisuse ja innovatsiooni vahel – me peame targalt reguleerima, et mõlemad saaksid koos eksisteerida,” võtsid vandeadvokaadid kaitsetehnoloogia kogukonna kohtumisel esinedes ühise mõtte kokku.