Blogi

Kaugtöötamine muutub Eestis aasta-aastalt populaarsemaks. Statistikaameti andmetel kasutas eelmisel aastal kaugtöö tegemise võimalust ligikaudu 181 600 inimest. Novembris jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on likvideerida kaugtöö õiguspärast korraldamist seni saatnud ebaselgus, kirjutab Kai Villemson.

Ehituse ja renoveerimisralli energiakulukuse hindamisel on suur roll materjalide valikul ja uuenduslikel küttevõimalustel, kuid need valikud sõltuvad täna vahetult tellija uuendusmeelsusest, teadmistest kui ka rahakotist ja kompromissivalmidusest. Ehk hoopis kinnisvaramaks saab tulevikus olema see müks, mis veenab ühiskonna ja ehitussektori süsteemsemalt oma jalajäljele ja keskkonnamõjudele mõtlema?

Viimaste aastate vältel on vaidlustus- ja kohtupraktikas jõudsalt arenenud praktika ja sellest tulenevad suunised, mis puudutavad esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli teostamist. Kohtute suuniste kohaselt, millised käesolevaks hetkeks ka rakenduspraktikas hankijate ning ettevõtjate soojalt vastu võetud, on hankijad pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli algatamisel kohustatud kõrvaldama kõik kahtlused ning see peab igakordselt toimuma sisulise kontrolli läbi. Sisulist kontrolli ei ole võimalik asendada ilmselguse testi või ettevõtja enda ärilistele kaalutlustele tuginedes, samuti on hankijatel keelatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele.

Ülikooliajal välistas vandeadvokaat Andrei Svištš enda jaoks “krimi” täielikult. Ja siin ta nüüd on, RASKi büroo üks noortest tähtedest, vöö vahel arvukalt positiivseid lahendeid Eesti kõige kõmulisematest krimimenetlustest!

Elektrienergia universaalteenus ei pruugi olla praeguse seaduse teksti tõttu kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele võrdselt kättesaadav, kirjutab advokaadibüroo RASK partner ja energeetika valdkonna juht Ramon Rask Äripäevas.

Käesoleval aastal rakenduvad mitmed muutused teiste seaduste kõrval ka pikalt kaasajastamist oodanud töösuhetega seonduvates regulatsioonides. Kui meediast leiab täna hulgaliselt kajastusi näiteks osas, millised muudatused töölepinguseaduses ees ootavad, jääb ettevõtjatele aga tihti siiski lõpuni selgusetuks see, kas eesootavad või juba toimunud muudatused nõuavad ka tööandjate poolt personalidokumentide ülevaatamist ja ajakohastamist. Lühike vastus küsimusele on „Jah“.

Täna pole ettevõtjat, kes ei vaataks suure mure ja teadmatusega sügise poole. Mis saama hakkab, keegi täpselt ei tea. Usk prognoosidesse on ammu kadunud – nii muutuvates oludes ei pea need enam paika ja seda juba pikemat aega. Ülemaailmne kriisiolukord, kõrgustes rokkiv inflatsioon ja vähenevad tarbimismahud ei tõota head – selged märgid eesseisvast kriisist. Suvi elatakse päikeseenergia toel kuidagi üle, kuid mis saab sügisel? Võimalike makseraskustega toimetulek on õnneks siis juba märksa lihtsam tänu juulis jõustunud kapitaalselt remonditud saneerimisseadusele.

Tänapäeval tullakse iga päev turule sadade, kui mitte tuhandete äppide ja tarkvaralahendustega. Paljud neist on tasulised, kuid leidub ka ettevõtlikke tarkvaraarendajaid, kelle soov on, et nende poolt loodu jõuaks palju rohkemate inimeste kasutusse ja koguks tuntust üle maailma. Selle saavutamiseks on võimalik anda oma tarkvara kasutusse vabavaralitsentsi alusel. Ka Eestis on vabatarkvara väga levinud, sealhulgas on loodud vabavara koondavaid veebilehti kui ka korraldatud vabavaratalguid.

Vandeadvokaat Karl Erik Esko on RASKi advokaadibüroos teinud muljetavaldavat karjääri ja teeninud oma põhjalikkuse ja detailsusega klientide lojaalsuse ja usalduse. Finantseerimise ja tehnoloogia valdkondade kaasjuhiks tõusnud Esko tunnistab, et sattus RASKi suhteliselt juhuslikult, aga millegipärast toimetab siin juba üheksandat aastat. Karl Erik räägib intervjuus lähemalt, mis eristab tema arvates õigusalast tööd advokaadibüroos ja startupis ning millist rolli mängivad advokaadibürood Eesti tehnoloogiasektori eduloo kujundamisel.

Suurtesse kohtuprotsessidesse kaasatud rahvakohtunikel ei pea tänaste nõuete kohaselt olema isegi põhiharidust ning nad ei pea läbima julgeolekukontrolli. Kas rahvakohtunik on Eesti õigussüsteemis erapooletu kohtupidamise garant või hoopis kohtusüsteemi õõnestaja, küsib arvamusloos advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš.

Kui 2017. aastal vastu võetud riigihangete seaduses jõustus hankija õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või mitmeid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, siis tekitas see just ehitusettevõtjates üksjagu ärevust. Ilma ühegi tõrketa ehitustöövõtulepingu täitmine on praktikas lihtsalt sama harv nähtus kui Väike Venna tembud ilma Karlssonita tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatust.

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem hakanud kõlama väljend „vääramatu jõud“. Kui varasemalt mainiti vääramatut jõudu COVID-19 pandeemia kontekstis, siis täna seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ja enamasti ehitusvaldkonnaga seonduvalt. Kas teises riigis toimuv sõjategevus automaatselt tähendab vääramatu jõu olukorda ja võimaldab Eestis ehitust seisma panna? Kas vääramatu jõule tuginemine on üldse õige abivahend keeruliseks muutunud olukorrast välja pääsemiseks? Vastamiseks nendele küsimustele on oluline eelkõige aru saada, mis tagajärjed toob kaasa vääramatu jõule tuginemine - kas lepingupool selliseid tagajärgi soovibki ja kas üleüldse on tegemist vääramatu jõuga.

Riigihangetes on peaaegu alati olulisimaks komponendiks hind. Aasta aastalt on aga konkurents riigihangetes ning seda eriti ehitustööde riigihangetes tihenenud. See on toonud kaasa ettevõtjate poolt pakkumuses arvestatava kasumimarginaali tagasihoidlikkuse. Kui lisada väikesele marginaalile ligi 6 kuud väldanud järjepidev ehitusmaterjalide hinnatõus koos energiahindade kiire kasvuga, on paljud hankelepinguid sõlminud ettevõtjad põhjendatult mures, kas lepingu täitmine ja algselt pakutud hinnas ehitustööde lõpule viimine ilma märkimisväärse kahjumita üldse reaalne on.