Viimaste aastate koroona- ja energiakriisist hoolimata on ettevõtete pankrottide ja saneerimiste arv vähenenud. Kui 2020. aastal lõpetas pankrotiga 152 ettevõtet, siis 2021. aastal kuulutati välja 105 ja mullu 104 ettevõtte pankrot. Saneerimiste arv on pankrottidega võrreldes kordades väiksem. 2020.
aastal algatati 16 ettevõtja saneerimine. Viimasel kahel aastal oli see arv mõlemal juhul seitse.
Kuigi ettevõtjad on rasketel aegadel oma sisemiste varude arvelt toime tulnud, tasub Eesti Panga prognoosi valguses saneerimise võimalusi meeles hoida ja neid mitte alahinnata. Nimelt prognoosis Eesti Pank aasta esimeseks pooleks, et vähenenud ostujõud ja kahanenud säästud viivad tarbimismahu languseni ja löögi alla satub ka ettevõtete kasumlikkus. Tänavu kasvab majandus Eesti Panga hinnangul peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4% ja aastatel 2024–2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni. Kuid geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ümbritseb nii majanduskasvu kui ka inflatsiooni väljavaadet tavapärasest suurem ebakindlus.
Eelmise aasta juulis jõustunud saneerimisseaduse parandused tõid kaasa märkimisväärse süsteemi muutmise. Selle tulemusel on seadusandlik valmidus ettevõtete majandusraskustest läbi aitamiseks parem kui kunagi varem.
Võlausaldajate mõju senisest oluliselt väiksem.
Mis on need asjad, mida tasub kindlasti teada? Kuigi saneerimiskava vastuvõtmisel on oluline ettevõtja ja võlausaldajate vaheline koostöö, on ettevõtjal uute muudatuste valguses võimalik oluliselt lihtsamalt ja väiksemate kuludega jõuda ka vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseni kohtu poolt.
Uue nähtusena on saneerimises võimalus kohtul kinnitada võlausaldajate rühmade poolt vastuvõtmata saneerimiskava rühmadeülese kohustamise kaudu. See võimaldab kava suhteliselt minimaalse võlausaldajate toetusega vastu võtta, kui kava vastab teatud tingimustele – eelkõige, et kava ei paneks võlausaldajaid halvemasse seisu kui pankrotimenetluse alternatiiv.
Esiteks on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitamise lävend toodud madalamale. Varem võis ettevõtja esitada kohtule taotluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks vaid siis, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Uue seadusega piisab sellest, kui saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletab vähemalt üks puudutatud isikute rühm, kellel on reaalne võimalus saada kava alusel väljamakseid ja kes ei ole võlgniku lähikondsed. Sellise minimaalse toetusega on Eesti valinud uuendusliku ja saneerimist toetava tee. Tavaliselt nõutakse kavale rühmadeüleseks kohustamiseks
suuremat võlausaldajate toetust.
Võlausaldajate kaitseks huvide ja õigluse test
Teiseks, nõudes kavale küll tagasihoidlikku toetust, ei jäta seadus võlausaldajaid kaitseta. Nimelt näeb seadus võlausaldajate kaitseks ette kindlad tingimused kava kinnitamiseks, sh võlausaldajate huvide testi ja õigluse testi läbiviimise. Need testid peavad tagama, et võlausaldaja ei oleks saneerimise läbi halvemas seisus kui pankrotimenetluses ning et kedagi ei kohelda saneerimise kaudu loodava lisandväärtuse jagamisel diskrimineerivalt. Kokkuvõttes muudavad need testid kava kinnitamise otsustamise varasemast objektiivsemaks ja annavad võlausaldajatele vajaliku kaitse, et nende huvid ei saaks rühmadeülese kohustamise kaudu ebaproportsionaaselt kahjustatud. Samuti ei ole enam kohustuslik vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel võtta arvamust vähemalt kahelt eksperdilt, mis tähendab kiiremat menetlust ja ühtlasi vähendab kulusid.
Seega on ettevõtja võimalusi kava kinnitamiseks muudetud lihtsamaks, soodsamaks ja avaramaks.
Saneerimine läheb märksa kiiremaks
Vähenenud on ka kaebevõimalused saneerimiskava kinnitamise protsessis, mis omakorda mõjutab seda, kui kaua läheb aega, et ettevõte saab hakata olukorrast väljumise nimel tegutsema. Näiteks oli varem võimalik protsessi ajaliselt kohtusse minekuga pidurdada juba saneerimiskava kinnitamise
menetlusse võtmisel. Põhimõtteliselt saab võlausaldaja ka nüüd kohtusse minna, kuid sedapuhku ainult saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmisega seoses. Lisaks näeb uus saneerimisseadus selgemini ette, et kinnitatud kava tuleb asuda kohe täitma, seda sõltumata võimalikest vaidlustustest. Tehtud muudatused peaksid edaspidi ära hoidma väga pikale venivad saneerimismenetlused, nagu näiteks on juhtunud Tere AS-i saneerimisasjas.
Õiget hetke ei tohi mööda lasta
Samas peaksid ettevõtjad vaatama, et ei laseks olude paranemist lootes mööda õiget hetke saneerimiseks. Õige hetk on siis, kui on veel toimiv äritegevus, ettevõte pole püsivalt maksejõuetu ja olemas on prognoos olukorrast välja tulekuks. Kui äri on igapäevaselt miinuses ja kasvukursile pööramine on seotud vaid unistustega, siis seda võimalust paraku enam pole.
Saneerimise kasutamine õigel ajal suurendab ka võlausaldajate usaldust menetluse vastu, mis on väga oluline koostöö sujumiseks ja edukaks lõpp-tulemuseks. Saneerimismenetluse eesmärk on eelkõige päästa ettevõtja, aga teha seda selliselt, et ka võlausaldajatele kaasneks saneerimisega selline lisandväärtus, mida nad pankroti kaudu ei saavutaks. Seetõttu teenib saneerimine nii ettevõtja kui võlausaldajate huve.
Kuritarvituse võimalus väiksem
Senises praktikas ei ole võlausaldajate usaldus saneerimise vastu kuigi kõrge olnud ja pigem kardetakse saneerimise kuritarvitamist ettevõtja huvides. Ühelt poolt võimaldab uus rühmadeülene kohustamine ettevõtjal varasemast soodsamalt jõuda vastuvõtmata kava kinnitamiseni ja murda võlausaldajate vastuseisu. Teiselt poolt tõstab see ka võlausaldajate motivatsiooni olla koostöövalmiv ja saneerimise suhtes toetavam. Selleks, et võlausaldajate usaldust menetluse vastu tõsta ja nende koostöövalmidust toetada, näeb uuendatud saneerimisseadus võlausaldajate kaitseks ette mitmeid tagatisi. Näiteks peatuvad saneerimismenetluse ajaks kõik tagasivõitmise tähtajad, so tähtajad kohtu kaudu selliste tehingute tagasipööramiseks, millega on kahjustatud võlausaldajate huve. Sellega on seadusandja vähendanud ettevõtja motivatsiooni ja võimalusi kasutada saneerimist pelgalt selleks, et ettevõtte vara võlausaldajate huvide vastaselt n-ö kõrvale toimetada.
Kokkuvõttes võib öelda, et seadus on tulnud ajaga kaasa sihiga ettevõtlust toetada. Nüüdsel majanduse mõttes veel keerulisel perioodil on aeg ka ettevõtjatel uuenenud võimalusi märgata ja neist maksimaalset kasu saada.
Artikli üks autoritest: Tarmo Peterson
Tarmo Peterson on advokaadibüroo RASK asutaja, partner ning Eesti üks nõutumaid eksperte vaidluste ja maksejõuetuse valdkonna õigusküsimuste lahendamisel. Ta oli üks mullu juulis jõustunud saneerimisseaduse ja pankrotiseaduste autoritest. Need muudatused uuendasid põhjalikult kogu maksejõuetuse valdkonda ja teevad ettevõtjatel raskustest välja tulemise oluliselt lihtsamaks.
Tarmo on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning üle-euroopalise maksejõuetusõiguse eksperte koondava INSOL Europe ning Eesti Advokatuuri eetika- ja metoodika komisjoni liige.
Artikli üks autoritest: Kristiina Padu
Kristiina Padu on muljetavaldava kogemusega maksejõuetuse ekspert RASKi meeskonnas, kellel seljataga pikaajaline kogemus avalikust sektorist, rahvusvahelise koostöö korraldamisel ning Eesti maksejõuetuse seaduste uuendamisel.
Enne RASKiga liitumist on Kristiina töötanud kohtutäituri büroos ning üle 6 aasta Justiitsministeeriumis. Justiitsministeeriumis kuulus Kristiina Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ajal maksejõuetuse töörühma, osaledes Euroopa maksejõuetuse direktiivi ülevõtmise läbirääkimistel. Lisaks on Kristiina maksejõuetuse teemadega tegelenud rahvusvahelisel tasemel UNCITRAL (The United Nations Commission on International Trade Law) maksejõuetuse töögrupi liikmena. Aastatel 2017-2022 vastutas Kristiina Justiitsministeeriumis Eesti maksejõuetuse revisjoni läbiviimise eest. Revisjoni käigus töötati Kristiina juhtimisel välja 2 seaduseelnõud. Esiteks pankrotiseaduse ja seonduvate seaduste muutmise seadus, mis tegeles pankrotimenetluse parendamisega. Teiseks füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, millega kehtestati füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste suhtes uus tervikseadus.