Annika Vait: advokaadist ärinõustaja sarnaneb perearstiga

Kuivõrd on advokaadi roll ajas muutunud, on siin näha trende just ettevõtlusega seotult?

Eesti õigussektoris on ärinõustamine üks järjest enam populaarsust koguvatest õigusnõustamise liinidest. Kui varem oli vaja koostada konkreetne leping, teha analüüs või kohtus vaielda, siis nüüd on palju juurde tulnud läbirääkimise poolt ning kliendil äris tekkivate nn jooksvate õigusküsimuste lahendamist. See on positiivne, sest jooksva õigusnõustamise kaudu saab palju erimeelsusi ja vaidlusi ennetatud ning läbirääkimiste kaudu meie klientidele omakorda pikki ja kulukaid vaidlusmenetlusi ära hoitud.

Oled tegelenud paljude ettevõtete ärinõustamisega. Mida see täpsemalt sisaldab?

Mul on välja kujunenud portfell ettevõtteid, kes pöörduvad mis iganes äritegevuse küsimusega. Näiteks, kas võib selle töötaja töölepingu lõpetada, kui ta tegi selliselt? Või on vaja ruumi välja üürida, tegevusluba või töötajale elamisluba või mõnda koostöölepingut ehk seinast seina küsimused. See meeldib mulle väga, kuna laiendab ka minu silmaringi.

Juriidiliselt kaardistame ärinõustajana ära, mis olukord on riskide, perspektiivi ning tegevusvõimalustega. Pakume omalt poolt välja, mis tundub mõistlik järgmine samm. Klient loomulikult otsustab, aga see tähendab, et pead võimaliku tegevuskava kokkupanekul tajuma ka kliendi ärilist sisu ja majanduslikku poolt. Alati ei ole esimene juriidiline lahendus tingimata see, mida on kliendil majanduslikult või muudest juhtimisaspektidest lähtuvalt mõistlik teha. Ka kliendi äri sisu ja spetsiifikat tuleb mõista.

Sisuliselt on tegemist ühest uksest sisse tulles abi saamisega?

Jaa, kui tekib mis iganes õigusteemaline küsimus, siis on teada, et selle advokaadi kaudu saan oma vastuse kätte ja ta on minu äriga kursis. Näiteks kontsernidel on palju sisereegleid. Kui sa neid ei tea ja lihtsalt vastaksid seaduse pinnalt, siis võid eksida mõne sisereegli vastu. Sellised aspektid on olulised, näiteks ka töösisekorra eeskirjad, raamatupidamiseeskirjad ja nii edasi. Tulenevalt praegusest õigusloome arengust kasvab ajas sisereeglite maht, seda ka väiksemate ettevõtete puhul. Kui oled aastaid koostööd teinud, siis tead juba enamus asju, mida uus nõustaja ei pruugi osata kliendilt küsidagi, ja see säästab ka meeletult kliendi ajaressurssi.

Advokaadist ärinõustaja on õigusliku poole tugiisik erinevateks olukordadeks. See sarnaneb veidi perearsti rolliga, et klient tõstab toru või saadab meili ja küsib, mida tegema peaks. Osa teemasid suuname edasi vastavale valdkonnale spetsialiseerunud kolleegile, kuid anname talle ise ka kogu meil juba olemasoleva kliendi- ja kaasuse spetsiifilise teabe, säästes seeläbi oluliselt nii kliendi aega, aga maandades ka riski, et kliendi poolt jääb midagi nõustamise aspektis olulist avaldamata.

Mis tüüpi tööd meeldib sulle kõige enam teha?

Minu jaoks on keerukus põnev, eriti läbirääkimiste protsessis. Selleks, et pidada edukalt läbirääkimisi, tuleb eelnevalt ära teha mahukas töö ajaoludega kurssi viimiseks ning õiguslikust positsioonist ja võimalustest ülevaate saamiseks. Ilma korraliku ettevalmistuseta mul läbirääkimiste edukusse usku ei ole. Advokaat peab suutma oma nõudmisi ja argumente ka veenvalt põhjendada. Minu jaoks on nii kohtueelselt kui menetluste kestel suurimaks eduks mõistlikel tingimustel kompromissi sõlmimine. Kui näen, et kokkuleppe kaudu saab klient kiire ja mõistliku lahenduse ning lõpuks saavad osalised eluga edasi minna ja tegeleda oma põhitegevuse, mitte vaidlemisega, siis see on minu jaoks edu koht.

Läbirääkimised on alati põnevad, ükskõik, kui palju ette valmistad, on selles üllatusi. See on nagu kassi-hiire mäng, pead tajuma, kus on vastaspoole piirid. Kui kliendil on tehinguga vaja edukalt lõpuni jõuda, siis ei tohi advokaat olla see, kes selle poole pealt katki lõikab.

Milline on praegu ettevõtluse olukord õiguslikust vaatest?

Palju on seadusandlikku ülereguleerimist, nt kasvõi ESG nõuetega seoses. ESG nõuete maht ja detailsusaste tasuks kindlasti üle vaadata, see on eluliselt meeletu halduskoormus ettevõtjatele. Kuna see hetkel puudutab Eestis otseselt veel väheseid ettevõtteid, siis mulle tundub, et Eestis ei tajuta veel üldpilti, mh seda, kuidas see hakkab tulevikus igapäevases äris järjest enam ka ettevõtete vaheliste suhete kaudu laiemale ringile ühingutele täiendavat halduskoormust tekitama.

Kuivõrd valdavalt olen ettevõtjate nõustajaks, siis nende igapäevaseid ärilisi raskusi kõrvalt nähes häirib mind meeletult ka direktiivide kohati nn rapsides ülevõtmine. Seda just eelneva sisulise läbimõelduse aspektist.

Näitena võib tuua hiljuti jõustunud vilepuhujate kaitse seaduse. Kuigi seaduses on rikkumiste puhuks kehtestatud ettevõtjatele suured trahvid, siis näiteks määrust, millest peaks ühte liiki teavituskanaliga seotud täpsemad tingimused tulema, siiani kehtestatud ei ole. Ka seaduse sõnastus ja terminid jätavad ettevõtjatele palju arusaamatuks, palju jääb õiguslikku vaidlusruumi. Minu meelest ei peaks ühe uue seaduse kehtestamine tähendama advokaatide palkamise vajadust, need peaks ideaalis olema riigi poolt koostatud ja kommunikeeritud selliselt, et ettevõtjad saaks ilma täiendava teenuse sisse ostmiseta ise vajalikud toimingud tehtud. See on suur arengukoht. Omalt poolt panustame siin lisaks otsesele kliendipõhisele nõustamisele ka koolituste ja artiklite kaudu. Loodetavasti on sellest veidi abi.

Muidu on aga tehinguturul üsna vaikne aeg, see peegeldab ka üldist majandusseisu. Aga ei midagi katastroofilist, tehingud tehakse ikka. Näiteks möödunud aasta suurim kinnisvaratehing oli meie büroo kolleegide poolt nõustatud. Rohkem tundub olevat ka ehitus- ja töövaidlusi. Tööõiguses on märgata üha enam, kuidas tööandjad on hädas töötajate vaimse tervise probleemidega.

Olid ESG regulatsioonide suhtes kriitiline, aga samas tegutsed ise ka selles valdkonnas.

Jaa, usun nende sisulisse väärtusse. Kui RASKiga liitusin, siis ühines meie büroo ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga (VEF). Olen kogu oma karjääri ajal pidanud ESG põhimõtteid loomulikuks, kui tahad tegutseda jätkusuutlikult. Aga küsimus on sellega kaasnevate nõuete mahus ja detailsuses, suur halduskoormus on just suurtel ettevõtetel. Seda eriti seepärast, et mõõtma ja raporteerima ei pea mitte ainult enda tegevust, vaid tarneahela üleselt, st. koguma andmeid ka oma koostööpartneritelt jt, kellele see siis automaatselt samuti täiendavat halduskoormust tähendab. Teine küsimus on selles, kuidas teha nii, et mõõtevahendid oleks võimalikult mugavad kasutajale ning piisavalt ühesugused. Et poleks nii, et üks mõõdab apelsine, teine õunu, nagu jätkusuutlikkuse ekspert Katri Link ühel meie ühisel esinemisel tabavalt ütles.

Sinus on ettevõtlikku vaimu, pidasid ka oma advokaadibürood. Kust selline hoiak pärineb?

Kasvasin peres, kus kogu aeg tegeleti millegagi. Mu vanemad pidasid hotelli, restorani, pubi, ning selle kõrvalt veel ka kodust turismitalu. Nad olid heas mõttes hunt kriimsilmad ja ka mina olin seal osaline. Ülikooli kõrvalt läksin tööle BigBanki, kus nägin pealt ühe väikeettevõtte kasvamist krediidiasutuseks, sealt edasi liikusin Glikmani advokaadibüroosse. Seejärel sai üle kümne aasta peetud ALTERNA advokaadibürood ja lõpuks jõudsin RASKi. Kindlasti on nii vanemate väikeettevõtja elu igapäevaselt pealt nägemine kui ka enda advokaadibüroo pidamine mind ärinõustajana palju arendanud. Mul on hästi lihtne ennast ettevõtjate ja tööandjatega samastada, nende valukohti ja vajadusi mõista.

Kui teistmoodi RASK sinu jaoks oli?

Ma arvasin, et on rohkem teistmoodi kui tegelikult oli. Teadsin, et partnerite tasandil on kõik toredad inimesed ja erialaselt tunnustatud kolleegid, tunnen neid ülikoolist. Natuke mõtlesin, et äkki see on naiste maailmast meeste maailma ümberkolimine. Aga ma ei taju, et siin oleks vahet, ja see on mulle väga sümpaatne.

Oled olnud üks naisi, kes on võtnud vedada naisi Eesti õigusmaailma tippu. Mis on see peamine vajadus?

Olen näinud võimekaid naisadvokaate, keda on juhtimistasandilt proovitud tõrjuda. Kui juhtkond ja partnerite tasand on väga ühetaoline, siis see ei ole tänapäeval eelis, vaid pigem miinus. Mitmekesisusest võidab kogu büroo. RASKis on sellega hästi, näen, kuidas kolleege nende karjääriredelil toetatakse. Püüan olla ise eeskujuks noorematele naiskolleegidele, et kes tahab, see saab asju ära teha, palju sõltub endast.

Vanasti oli Eestis õigussektoris rohkem mehi. Nüüd on naisi-mehi umbes pooleks, naisi on advokatuuris isegi veidi rohkem. Käärid on seal, et juhtkondades ja partnerite ringis on naisi vähem. Seal on palju eri asjaolusid. Aga nügime siis üksteist selles osas positiivselt. Üksteisele toeks olemise suhtumist võiks üldse rohkem olla. Kui võitled omaette kõigi vastu, siis sellega ei jõua kaugele. Tihti on mõistlikum teha koostööd ja üksteist toetada. Samas - ma ei taha mitte kuidagi mitte mingil juhul viibutada ainult meeste suunal näppu, me naistena oleme siin ise samamoodi vastutavad. Vahest ka teadmatult ja isegi tahtmatult.

Kuidas ennast maandad?

Kaks asja, millega teadlikult end maandan – jalutan võimalikult palju ja mängin hobi korras tennist.

Mulle meeldib ka reisida. Teises keskkonnas tunnen, et saan enda nii-öelda tühjaks, ennast rohkem neutraalse kõrvaltvaataja rolli panna, et perspektiive ning plaane selgemalt läbi mõelda. Hädavajalik on tulla sellest igapäevamöllust vahepeal korra välja. Seljakotireisid on selleks väga mõnus viis.

Mulle väga meeldib Võsul käia, sest see on oma suurte mändide ja merega nii minu kodukandi Saaremaa moodi. Siis ma lihtsalt käin mere ääres jalutamas, jooksmas, ujumas, saan seal endale väga vajalikku looduslähedust.

Tegelikult meeldib mulle üks asi veel – kui mu tütar mind sulgpallis võidab. See endaga rahuloleku pilk, mis tal võiduga kaasneb, on üks kõige ägedamaid asju üldse. Mõistan seda tunnet väga hästi.