Kohtupraktika on kujundanud pakkuja hoolsuskohustuse väga kõrgeks, mistõttu lasub pakkujal kohustus, esitada pakkumus õigeaegselt, veenduda, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide sisu vastab tõele ning pakkuja ka reaalselt esitab hankijale ettevalmistatud pakkumuse dokumendid, milles nõutud teave kajastub. Hoolsusmäära arvestades on seega pigem harvad olukorrad, milles pakkuja lisab pakkumuse juurde rohkem dokumente, kui hankija seda on hanketingimustes nõudnud. Kui selline olukord aga realiseerub, siis milline tähendus on sellistel dokumentidel ning kas hankijal on võimalik sellised dokumendid jätta lihtsalt kõrvale?
Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv esindas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust hankemenetlusest võrsunud vaidluses, milles just eelkirjeldatud olukord oli realiseerunud ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ühe hankes osaleja, Tele2 Eesti AS, pakkumuse hanketingimustele mittevastavaks tunnistanud. Vaidluse tulemusel andsid nii vaidlustuskomisjon, halduskohus kui ringkonnakohus õiguse RASKi kliendile, kinnitades Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse menetluslike otsuste õigsust.
Otsuses asusid nii vaidlustuskomisjon, kui ka kohtud seisukohale, et kui pakkumuses sisalduvad lisadokumendid, siis tuleb hankijal hinnata lisadokumentide õiguslikku tähendust läbi nende sisu. Kui lisadokumendid sisaldavad endas näiteks lisateavet või pakkuja enda kommentaare pakkumuse sisuliste asjaolude kohta nii nagu see oli vaidlusaluses kaasuses ning selline teave tervikuna viitab sellele, et pakkuja pakkumus ei pruugi tegelikult olla mittevastav siis ei saa hankija jätta selliseid lisadokumente tähelepanuta ning peab neid sisulisemalt kontrollima. Ja seda ka siis, kui pakkuja on pakkumuse esitamisega kinnitanud pakkumuse vastavust kõigile hankes nõutud tingimustele. Samuti ei saa pakkuja nõuda, et lisadokumendid tuleks jätta tähelepanuta.
Vaidlusaluses kaasuses leidis käsitlus ka aspekt, kas sellised lisadokumendid või kommentaarid võivad pakkumuse muuta ka tingimuslikuks, milline RHS § 110 g 3 kohaselt on lubatud. Nimelt nähtus pakkumusele lisatud kommentaaridest hankijale teavitus pakkuja soovist osutada mingil hetkel teenust selliselt, et see ei vastanud tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele. Ka nimetatud küsimuses nõustusid vaidlustuskomisjon ja kohtud, et hankija võib sellises olukorras põhjendatult järeldada, et esitatud pakkumus on teatud tehniliste tingimuste osas tingimuslik.
Lõpetuseks oli poolte vahel vaidlus ka selles, kas hankija saab või peaks arvestama ka seda, et pakkuja on samalaadset teenust hankijale varasemal lepinguperioodil osutanud. Nimetatud osas selgitas vaidlustuskomisjon, et hankija poolt läbi viidav pakkumuste vastavuse kontroll saab lähtuda üksnes selle riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest ja selles riigihankes esitatud pakkumusest. Seega ei saanud hankija lugeda pakkuja pakkumust vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele tulenevalt varasemalt läbi viidud menetlustest või anda pakkujale varasemast kogemusest tingituna mingit paremat positsiooni.
Otsustest leidis seega järjekordselt kinnitust, et pakkujad vastutavad täielikult enda poolt esitatud dokumentatsiooni eest ning ei saa teha hilisemalt vigade parandusi. Samuti ei saa pakkujad jääda lootma, et hankes saadaks neid edu üksnes soodne hind või varasemad head suhtes hankijaga.
Artikli autor: Keidi Kõiv
Keidi Kõiv on RASKi vandeadvokaat ja riigihangete valdkonna juht.
Riigihangete läbiviimisel on Keidi klientidele partneriks nii strateegilise planeerimise, hanke ettevalmistuse, läbiviimise kui ka järelkontrolli faasis. Samuti on ta tunnustatud koolitaja, kes läbi viinud üle poolesaja koolituse – seda nii erinevatele riiklikele organisatsioonidele kui ka eraettevõtetele.