Uudised

Esimesest septembrist jõustub Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, avalikkuses rohkem tuntud ka kui vilepuhuja seadus. Lihtsustatult toob uus seadus kaasa kohustuse teatud riigiasutustel ja kohaliku omavalitsuse üksustel ning enam kui 50 töötajaga juriidilisest isikust tööandjal seada sisse teavituskanal. Samuti tuleb määrata isik, kes vastutab rikkumisteadete menetlemise, sh nende vastuvõtmise, ühenduse hoidmise, tagasiside andmise ning järelmeetmete rakendamisest teavitamise, eest.

Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Kai Villemson selgitab, et luua tuleb vähemalt üks turvalist ja konfidentsiaalset teavitamist võimaldav kanal, mis peab võimaldama isikutel teavitada rikkumistest kirjalikult ja/või suuliselt. “Selleks võib olla näiteks e-kiri või veebiplatvorm. Sobivaks kanaliks on ka suuline vihjetelefon või mõni muu häälsõnumi edastamise võimalus. Samuti võib teavitusi edastada teavitaja juhi kaudu,” kirjeldas ta.  

Teavituskanali loomise kohustus on igal juriidilisel isikul, kellel on vähemalt 50 töötajat. Soovi korral võib sama kanali kaudu teatada ka mõne muu asutusesisese regulatsiooni rikkumisest ning pakkuda ka sellistest rikkumistest teatajale kaitset, kuid kohustust sellise laiema kaitse loomiseks ei ole. Teavituskanali loomise järgselt tuleks sellest teavitada töötajaid, näiteks e-kirja teel.

Villemsoni sõnul on oluline määrata ka teavituskanalit haldav isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, teavitajaga ühenduse hoidmise ja talle tagasiside andmise eest. Vajaduse korral on vastutava rolliks ka täiendava teabe küsimine ning järelmeetmete rakendamisest teavitamine. “See võib olla nii asutuse sisene kui ka väline isik. Praktikas on selleks tavaliselt personaliosakond,” lisas ta.

Ühtlasi tuleks läbi mõelda ja luua süsteem koos juhenditega selle kohta, kuidas rikkumisteateid menetletakse ning kuidas tagatakse teavitajale konfidentsiaalsus. Ettevõtteid, kes teavituskanalit sisse ei sea, takistavad rikkumisest teavitamist või rakendavad teavitaja vastu survemeetmeid ning rikuvad teavitaja konfidentsiaalsust, võib vandeadvokaadi sõnul karistada kuni 100 000 euro suuruse trahviga.

“Survemeetmeteks loetakse näiteks töösuhte lõpetamist, palga alandamist, madalamale kohale viimist, tööülesannete muutmist, töötamise koha ja/või aja muutmist, diskrimineerimist, ebasoodsasse olukorda seadmist, kaupu või teenuseid käsitleva lepingu ennetähtaegset lõpetamist või tühistamist,” loetles Villemson.  

Täpsemalt saab jõustuva seaduse kohta lugeda siit.