Uudised

Juhatuse liikme vastutusala on tohutult lai ning tegevusele laieneb nii tsiviil-, haldus- kui ka karistusõiguslik vastutus. Kui 1990. aastatel oli lihtsalt äge olla tegevjuht, direktor või juhatuse liige, siis tänapäeval on maailm muutunud palju keerulisemaks ja valdkonnad väga reguleerituks. Juhatuse liikme roll on kõige laiema vastutusalaga ning sageli jätavad selle rolli kandjad end väga haavatavaks, tõdeb advokaadibüroo RASK partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.

Juhatuse liikme vastu saab nõudeid esitada ühing ise ja ühingu pankroti korral pankrotihaldur. Teatud juhtudel aga ka ühingu võlausaldajad ning osanikud ja aktsionärid. Seetõttu peaks iga juhatuse liige teadvustama, et selle rolliga kaasneb väga palju kohustusi. Enamik neist tuleneb äriseadustikust, kuid neid võib lisanduda ka ühingu põhikirjast, juhatuse liikme lepingust, juhtorganite otsustest, töökordadest ja muudest allikatest.

“Kahe standardi järgimine on aga vältimatu, need on lojaalsus- ja hoolsuskohustus,” rõhutab Vait. Lojaalsuskohustus tähendab huvide konflikti vältimist ehk juhatuse liige peab veenduma, et ei eelistaks iseenda huve ühingu huvidele, mille juhatuses tegutsetakse. Hoolsuskohustus seevastu tähendab tegutsemist korraliku ettevõtja hoolsusega. “See tähendab, et iga otsus, tehing ja toiming peab olema tehtud nii, nagu sarnases olukorras tegutseks heas usus mõistlik professionaal: ühingule parimat kasu silmas pidades, kahju vältides ja majanduslikult otstarbekalt.”

Enesekontrolli test juhatuse liikmele

Üldjuhul võib eeldada, et juhatuse liige on oma hoolsuskohustust täitnud, kui ta:

• ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud;
• on otsuse tegemisel piisavalt informeeritud;
• võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides.

“Kokkuvõttes on kõige olulisem mitte otsuse tulemus, vaid otsuse tegemise protsess,” rõhutab Vait. “Oluline on see, kas oled otsuse tegemiseks piisavalt infot kogunud, seda analüüsinud ning käitunud heas usus ilma vastuoluliste huvideta. Seega tõendamise mõttes taandub lõpuks kõik materjalide süsteemsele dokumenteerimisele.”

Juhatuse liikme vastutuse puhul on vaidluste korral määrav, et just juhatuse liige peab suutma tõendada, et ta on hoolsuskohustust täitnud. “Kui sul pole tõendeid, mis seda kinnitaksid, on väga keeruline väita, et toimisid heas usus ja piisava informeeritusega,” ütleb Vait.

Kodutöö enne juhatuse liikmeks asumist

Enne juhatuse liikme rolli vastuvõtmist peaks igaüks endale kohustused ja riskid põhjalikult selgeks tegema. “Tihti käib elu kiiresti: keegi pakub kohta ja tundub, et tuleb kohe ‘jah’ öelda. Aga just siis jääb kodutöö tegemata. Tasub võtta aeg ja mõista, mida see roll tähendab,” soovitab Vait.

Samuti tuleks hoolikalt kaaluda, kelle alluvuses juhatuse liikmeks minnakse. “Tuleb endalt küsida, kas see on koht, kus ma tegelikult tahan olla. Kui suusad lähevad risti, võivad muuhulgas ka osanikud või aktsionärid või ka ühing ise esitada nõudeid juhatuse liikme vastu. See tähendab, et sinu tänane koostööpartner võib homme olla sinu suurim vastane,” hoiatab vandeadvokaat.

Avalikus sektoris on olukord tema sõnul veelgi ebastabiilsem: “Täna oled riigi äriühingus juhatuse liige, nõukogus on ühed inimesed, aga homme võivad seal olla hoopis teised.”

Vastutus teiste juhatuse liikmete tegevuse eest

Kui ühingus on mitu juhatuse liiget, tasub kindlasti teada ja kaasa rääkida selles, kes on teised liikmed ja millega nad tegelevad. “Seaduse järgi vastutavad juhatuse liikmed kahju eest solidaarselt. Kui usaldasid dokumenti allkirjastades kolleegi, kes ei teinud oma kodutööd, siis pärast ei saa öelda, et ‘tema oli süüdi’. Ka sina pead olema piisavalt informeeritud.”

Juhatuse liikme seljatagust aitavad kaitsta nii korralik kirjalik juhatuse liikme leping kui ka juhatuse tööd korraldavad otsused (nn juhatuse töökord). Kuigi seadus neid ei nõua, annavad need võimaluse vastutusvaldkonnad ja kohustused selgelt fikseerida. Samuti vähemalt lepingulises suhtes ühingu endaga vastutuse osas kokkuleppeid sõlmida.

“Sageli jäetakse juhtimisvaldkondade piiritlemine ja jagamine enda kaitseks kasutamata,” märgib Vait. “Kui näiteks kolmest juhatuse liikmest üks vastutab IT, teine personali ja kolmas raamatupidamise eest, siis on vastutus konkreetsem. See ei vabasta sind mõistlikul määral teadmise vajadusest, mis kõrvaltoas toimub, kuid aitab vaidluste korral selgitada, et tegemist oli mõne teise juhatuse liikme vastutusalaga.”

Hoolsus, järelevalve ja dokumenteerimine

Vait rõhutab ka vajadust säilitada mõistlik huvi teiste juhatuse liikmete tegevuse vastu ning tagada piisav järelevalve süsteem. Oluline on panustada kommunikatsiooni ja suhete hoidmisse, koguda otsuste tegemiseks piisavalt teavet ning vajadusel kaasata eksperte (audiitoreid, kinnisvarahindajaid, juriste).

Kõik tähtsamad juhatuse otsused tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida. “See on juhatuse liikme enesekaitse vahend number üks, sest vaid nii on võimalik hiljem otsuseid kontrollida ja põhjendada,” ütleb Vait. Ka ametist lahkudes tuleks hoolitseda selle eest, et suhete lõpetamine oleks korrektselt dokumenteeritud.