Uudised

Eelmise aasta lõpus tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks nn fantoomide vastase võitluse loosungi all kehtestatud tagatisnõude. Advokaadibüroo RASK advokaadid Ramon Rask ja Kristiina Padu selgitavad, miks energiamajanduse arendamine vajab stabiilset õiguskeskkonda. Veelgi enam, rapsiv ülereguleerimine sulgeb turu ja peletab eemale ka kõige karastunumad kohalikud ettevõtjad, rääkimata välisinvestoritest.

Riigikohus tunnistas mullu detsembris põhiseadusvastaseks ja kehtetuks elektrituruseaduse sätte, mis kohustas taastuvenergia tootjaid väga lühikese tähtajaga ulatuslikku tagatist maksma. See otsus tõi olulist selgust taastuvenergia valdkonna õigusmuudatuste osas. Juhtum on õpetlik näide ülereguleerimisest, mille mõju Eesti majandusele alles avaldub.

2023. aasta oli Riigikogu valimiste aasta ning poliitiline surve kiireteks otsusteks kasvas eriti valimiste eel. Üheks valdkonnaks, kus murekohti kiirustades reguleerima asuti, oli energiasektor. Nii võttis seadusandja sama aasta 15. veebruaril vastu elektrituruseaduse muudatused, mis jõustusid juba 17. märtsil. Need tõid taastuvenergia tootjatele kaasa mitmeid uusi piiranguid ja kohustusi. Muudatuste hulka kuulusid tähtajaline tootmiskohustus, keeld muuta tootmistehnoloogiat, tasu kasutamata tootmisvõimsuse eest ning liitumisvõimsuse kaotamine.

Kõige suuremat vastukaja tekitas aga ootamatu nõue tasuda miljonitesse eurodesse ulatuvat tagatist. Mõnele turuosalisele tähendas see, et kahe kuu jooksul tuli tagatiseks maksta kümneid miljoneid eurosid – summasid, mida tootjad veel mõni kuu varem liitumislepingute sõlmimisel ja projektide käivitamisel ei osanud ette näha ega äriplaanidesse arvestada.

Seaduseelnõu seletuskirjas selgitati, et tagatise nõue pidi toetama taastuvenergiatootjate turule pääsemist ja stabiliseerima elektrihinda. Probleemina toodi välja kaks asjaolu. Esiteks võrgu läbilaskevõimekuse ammendumine, mis tingis igale järgnevale liitujale aina suuremahulisema ja ebamõistlikult suure liitumistasuga võrgu ümberehituste vajaduse. Teiseks nn fantoomliitujad, kes küll rajavad liitumispunkti, kuid ei ehita selle taha tootmisseadet ja jäävad olemasolevat võrguressursi blokeerima.

Kuigi seaduse menetlemise käigus ei nimetatud ühtegi konkreetset “fantoomi” nimepidi, käis nende vastu siiski armutu võitlus. See meenutas justkui Harry Potteri lugu, kus pahalast ei nimetata, kuid temaga võitlemine on püha ja pidev eesmärk. Võitluses otsustati kasutada äärmuslikke meetmeid, justkui oleks vaja kurja alistamiseks “kõige kangemat kraami”. Paraku tabas keeldude, käskude ja koormiste kobarvõte hoopis vale sihtmärki ning pidurdas elektrituru arengu aastateks.

Tagatise kohustuse rakendamine koos nelja lisapiirangu ja -kohustusega lõi olukorra, kus taastuvenergiaprojektide elluviimine muutus arendajatele sisuliselt võimatuks. Seaduse eesmärk oli küll turule tuua uusi tootmisvõimsusi, kuid tegelikkuses saavutati vastupidine tulemus.

Eleringi avaldatud liitumisandmed näitavad, et pärast tagatise nõude jõustumist on sõlmitud vaid üks uus liitumisleping. Samuti katkestasid mitmed arendajad teadaolevalt oma projektid: osalt seetõttu, et jätkamine muutus liiga riskantseks, ja osalt selleks, et päästa mõne teise projekti elluviimine. Praktikas tähendas seadusemuudatus, et oluline osa taastuvenergia arendamisest Eestis seiskus. Samal ajal kui meie naabrid arendustega edasi liikusid, jäi Eesti ootama. Seega pole ka ime, et paljud Eesti taastuvenergia arendajad on viimastel aastatel keskendunud projektidele Lätis, Leedus ja Poolas.

Taastuvenergia valdkonnas seadusmuudatusi tehes tuleb arvestada, et see on pikaajalise mõjuga sektor, kus kiired ja läbimõtlemata otsused võivad tuua rohkem kahju kui kasu. Taastuvenergia regulatsioonid on sageli keerukad, hõlmates tehnilisi ja majanduslikke aspekte, mis mõjutavad otseselt turuosaliste võimalusi tegutseda ja seeläbi ka elektri hinda.

Seadusandjal tuleb silmas pidada nii kohalikku kui ka rahvusvahelist turgu, investorite valmisolekut Eesti taastuvenergia projektidesse panustada ning Eesti konkurentsivõimet selles valdkonnas. Samuti on oluline arvestada taastuvenergia tehnoloogia arengut.

Taastuvenergia projektid nõuavad suuri investeeringuid, mille tasuvus võib võtta aastaid või isegi aastakümneid. Seetõttu on investoritele ülimalt tähtis, et regulatiivne keskkond oleks selge ja prognoositav. Järsud ja rapsivad regulatsioonid ei ole mitte ainult ebaefektiivsed, vaid kahjustavad sektorit pikaks ajaks — nii nagu juhtus 2023. aastal.

Nimetatud piirangutest järgmisena hakkab nüüd järjest enam mõju avaldama ka tehnoloogia muutmise keeld. See nõuab arendajatelt, et nad valiksid oma tootmistehnoloogia juba mitu aastat ette ja ei saaks seda hiljem muuta.

Praegune seadus eeldab, et tootja suudab liitumislepingu sõlmimise hetkel kindlalt otsustada, millist tehnoloogiat ta tootmiseks kasutab. See on aga keeruline, kuna tegelik liitumine ja seeläbi tootmise alustamine võib liitumispunkti ehitusperioodist tingituna olla viis või enam aastat. Samal ajal areneb tehnoloogia kiiresti – turule tulevad uued ja tõhusamad lahendused, mis võivad selle aja jooksul muutuda palju tasuvamaks. Lisaks muudab riik ise pidevalt oma eelistusi selles osas, milliseid tootmistehnoloogiaid avaliku rahaga toetatakse – kord päikese-, siis maismaa- või meretuul, tuumaenergia, hüdrosalvesti või gaasijaamad.

Seega eeldab riik tehnoloogia muutmise keelu kaudu arendajatelt ettenägelikkust, mida isegi riik ise ei suuda tagada. See piirab Eesti taastuvenergia arendajate võimalusi tehnoloogiliste uuendustega kaasas käia ja turu muutustega paindlikult kohaneda. Kuigi Kliimaministeerium otsib uue seaduseelnõu (SE 556) raames lahendusi tehnoloogia muutmise keelu leevendamiseks, toimub see protsess märgatavalt aeglasemalt ja ettevaatlikumalt, kui toimus algse väga piirava regulatsiooni kehtestamisel.

Seda, et kehtestatud regulatsiooniga mindi liiale, kinnitas ka Riigikohus, kes otsustas eelmise aasta lõpus, et niivõrd suure tagatise nõudmine nii lühikese tähtaja jooksul on põhiseadusvastane ning tunnistas vastava elektrituruseaduse sätte kehtetuks. Samuti on selle eksperimentaalse sammu kahjulikkust mõistnud selle eest vastutavad isikud Kliimaministeeriumist.

Tänaseks on Riigikogus menetluses eelnõu (SE 556), millega plaanitakse kogu tagatise nõue kehtetuks tunnistada. Kuigi on positiivne, et seadusandja on otsustanud vigadest õppida, tekitab nõutust küsimus, miks sellise regulatsioonini üldse jõuti. Sellised turu toimeloogikat eiravad ja terve mõistusega vastuolus olevad normid saavad tavaliselt võimalikuks kas siis, kui huvigruppe ei kuulata või – vastupidi – kellelegi antakse arusaamatult palju sõnaõigust teiste arvelt.

Arvestades, kui kaugeleulatuvad ja olulise mõjuga on täna Eesti energiamajanduses tehtavad otsused, tuleb iga rapsiva normiloomega külvatud keelu, käsu või koormise tagajärgedega tegeleda veel aastakümneid. Jääb üle loota, et seadusandja teeb Riigikohtu näpuviibutusest õiged järeldused ning asetab niigi ebastabiilsel ajal normiloome võrrandisse tagasi hädavajalike teguritena stabiilsuse ja proportsionaalsuse. Rapsiv normiloome on Eesti energiamajanduse krüptoniit.

* Vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Kristiina Padu esindasid klienti artiklis viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuvaidluses ja esindavad käimasolevas haldusasjas tehnoloogia muutmise keelu tühistamise nõudes.