Uudised

Ehitusvaidluste klassika: “Teeme ära, rahast räägime hiljem!”

‹ Kõik uudised

Ehitusvaidluste klassika: “Teeme ära, rahast räägime hiljem!”

Ehitus- ja remonditöödel on tavapärane, et kogu töömaht ei pruugi olla lepingu sõlmimisel täpselt teada. Tööde käigus võib selguda, et soovitud eesmärgi saavutamiseks tuleb teha algselt planeeritust rohkem. Siit tekib ka küsimus, kas lisandunud tegevused on algse tasuga hõlmatud või on tegemist lisatööga, mille tasus tuleb eraldi kokku leppida?

„Tavapärane vaidluse koht on see, kui sõlmitakse suulisi kokkuleppeid stiilis „tee ära, rahast räägime hiljem“. Kuna eelarve on seaduse järgi siduv, tekivad vaidlused lihtsasti selle pinnalt, kas töö oli algse lepingutasuga hõlmatud või tuleb maksta lisatasu,“ kirjeldab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Henri Torop.

Praktikas on levinud, et lisatöid ei fikseerita kirjalikult ega koguta vajalikke tõendeid. Paraku on aga nii, et kui lisatöid on tehtud, kuid puudub selge ülevaade, kes mida tegi, siis võib hiljem olla raske kindlaks teha, kas tegemist oli algse lepingu osa või lisatööga.

Toropi sõnul on juhuslikud kirjavahetused ja sõnumid sageli mitmeti tõlgendatavad ning pooled võivad erinevalt mõista, kas lisatööde osas jõuti kokkuleppele, mida täpselt kokku lepiti ja mis hinnaga.

„Tööde käigus võivad ilmneda ka probleemid, mida ei olegi võimalik algselt ette näha, näiteks hallitus seintes või torustiku ootamatult halb seisukord. Kui töövõtja sellistest avastustest koheselt kirjalikult ei teavita ja pooled lisatöödes eraldi kokku ei lepi, tekib vaidlus selle üle, kas töövõtjal oli õigus lisatasu nõuda või mitte,“ selgitab ta. Üheks klassikaliseks vaidluse allikaks on ka asjaolu, et lisatööd pikendavad sageli ka ehitustööde valmimise tähtaega.

Kuidas vähendada vaidluste riski?


Riskide maandamiseks soovitab advokaadibüroo RASK advokaat Viviana Vilter sõlmida lisatööde kohta alati kirjalik kokkulepe: „Selles tuleks kirjeldada töö sisu, maht ja hind. Isegi lihtne e-kiri nimetatud tingimustega, millele teine pool vastab kirjalikult „nõus“, võimaldab vältida hilisemaid vaidlusi.“

Lisaks ei peaks tööandja alustama lisatööde tegemist ning tellija nõudma tööde alustamist enne kirjaliku kokkuleppe vormistamist. „Kasutada tuleks tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ja muid dokumente. Isegi lihtne tööde loetelu koos kuupäeva ja allkirjaga aitab vältida hilisemaid vaidlusi,“ selgitab Vilter.

Seega on kõige kindlam hoida alles fotod, tööpäevik, mõõtmised ja kirjavahetused ehk dokumenteerida kõike vajalikku. Samuti tuleks lisatöödega seoses leppida kirjalikult kokku ka tähtaja pikendus, kui lisatööd mõjutavad tööde valmimise aega.

Advokaatide sõnul tähendab lisatööde kokkulepe, et mõlemad pooled on väljendanud oma nõusolekut samadel tingimustel täiendavate tööde teostamiseks. „Kumbki pool peab hoolitsema selle eest, et tal oleksid olemas tõendid kokkuleppe sõlmimise kohta. See aitab vaidlusi vältida või vajadusel oma õigusi kaitsta,“ rõhutavad õigusnõustajad.

Kui lisatööde üle on vaidlus juba tekkinud, tuleks alustada läbirääkimistest ning otsida võimalusel kompromissi. „Kui kokkuleppele ei jõuta, võib tellida sõltumatu eksperdi hinnangu tööde vajaduse, mahu ja hinna kohta. See aitab pooltel ühisele arusaamale jõuda. Kohtumenetlus võiks jääda pigem viimaseks õlekõrreks,“ lisavad RASKi advokaadid.