Uudised

Kõige eredamalt kasvuettevõtete ja fintech-sektoris ilmnenud kriisitendentsid jätsid oma selge jälje ka kinnisvara- ja ehitusvaldkonda. Viimased aastad on olnud teekond koroonapandeemia täielikust seisakust kuni 2022. aasta ülekuumenemise piiril energeetikakriisi. Senised odavad sisendid pöörati nii rekordkõrgustes elektrihinna kui ka Euribori tõusuga mõne hetkega pea peale.

Statistikaameti andmetel vähenes eelmise aasta kolmanda kvartali ehitusmaht, võrreldes sama ajaga aasta varem, seitse protsenti ning jahtumise tendents jätkus ka viimases kvartalis. Kinnisvara makronäitajad, mis aastatel 2020 kuni 2022 liikusid püstloodis, tardusid samuti 2023. aastal täielikult. Kinnisvaratehingute koguväärtus langes eelmise aasta kolmandas kvartalis, võrreldes sama ajaga aasta tagasi, 17 protsenti. Paljude arendajate ja ehitajate hinnangul jätkub sama trend ka alanud aastal.

Energiatõhususele keskendumise aasta

Samas pakub tardunud turg ehitusettevõtjatele ja kinnisvarahaldajatele võimalusi muuta tegevus efektiivsemaks ja energiatõhusamaks. Suure tööjõukuluga ehitusvaldkonna peatöövõtjad vähendasid mullu jõuliselt töötajate arvu. Kinnisvarahaldajad pöörasid aga pilgu sellele, kuidas hallatav kinnisvara väiksemate kuludega ja üürniku huvides tööle panna.

Nii kasvas kinnisvaraprojektides hüppeliselt päringute arv, mis olid peamiselt seotud olemasolevatele hoonetele päikeseparkide ja elektriauto laadijate paigaldamisega. Samuti näiteks tehisintellekti kasutamisega hoonete energiasäästlikkuse ja nutikuse suurendamisel. Võib liialdamata öelda, et 2023. aasta oli ärikinnisvara arenduses ja halduses energiatõhususele keskendumise aasta, mida tõukas aasta varem alanud energiakriis, aga ka vananevate hoonete vajadus püsida konkurentsis uute ja energiasäästlike pindadega.