Uudised

1. novembril 2026 jõustuvad ulatusliku riigihangete seaduse reformi muudatused, mille laiem eesmärk on muuta alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hangete korraldamine lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada hankijate ja pakkujate halduskoormust.

RASKi riigihangete valdkonna juhi ja vandeadvokaadi Keidi Kõivu sõnul on reformi eesmärk põhjendatud, kuid vähem menetlustoiminguid ei tähenda iseenesest lihtsamat hanget: „Muudatused võimaldavad hankijal keskenduda suurema riskiga küsimustele, ent läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi tagamise nõuded jäävad kehtima. Suurem kaalutlusruum eeldab läbimõeldud valikuid ja oskust neid põhjendada.”

Senisest olulisemaks muutub hanke ettevalmistamine. Hankijal tuleb otsustada, milline menetluskord ja kontrollide ulatus on konkreetse hanke puhul põhjendatud, ning need valikud alusdokumentides selgelt väljendada. Seetõttu tasub enne muudatuste jõustumist üle vaadata oma hankekorrad ja alusdokumentide vormid. Pakkujatel tuleb omakorda tähelepanelikult lugeda iga hanke tingimusi, sest hankija valikutest võib sõltuda nii kontrollide ulatus kui ka menetluse käik.

Kas uus regulatsioon vähendab halduskoormust ka praktikas või toob osa sellest tagasi tõlgendusküsimuste ja vaidlustena, selgub seaduse rakendamisel. Väiksem menetlustoimingute arv võib hanget kiirendada, kuid õiguslikult põhjendatud otsuste vajadus sellest ei vähene. Reformi tegelik mõju sõltub seega ka sellest, kuidas hakkab kujunema rakendus- ja vaidlustuspraktika.

Allpool ülevaade olulisematest muudatustest:

• Riigihangetes tuleb arvestada ka julgeolekukaalutlustega.

Riigihanke planeerimisel ja korraldamisel tuleb sotsiaalsete aspektide, keskkonnahoidlikuse ja innovatsiooni kõrval arvestada ka julgeolekukaalutlustega.

• Senine kolmetasemeline menetlussüsteem muutub kaheastmeliseks.

Lihthankemenetlusest saab peamine siseriiklik menetlus ning rangemad menetlusreeglid kehtivad alates rahvusvaheliste piirmäära ületavatest hangetest.

• Lihthankemenetluse piirmäärad tõusevad.

Avaliku sektori hankija jaoks tõuseb asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole ning ehitustööde piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole. Võrgustikusektori asjade ja teenuste lihthanke piirmäär tõuseb 100 000 eurole ning ehitustööde piirmäär 500 000 eurole. Eriteenuste ja ideekonkursside lihthanke piirmääraks saab 100 000 eurot ning sotsiaalteenuste piirmääraks 500 000 eurot.

• Täieliku pöördmenetluse mehhanism võimaldab esmalt hinnata ja seejärel kontrollida.

Uue korra järgi võib hankija esmalt pakkumusi hinnata ning seejärel kontrollida üksnes selle pakkumuse vastavust, mille ta kavatseb edukaks tunnistada. Kui esialgu parim pakkumus tingimustele ei vasta või pakkuja ei läbi kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli, liigub hankija paremusjärjestuses järgmise pakkumuse juurde. Teiste pakkujate pakkumusi ei lükata automaatselt tagasi, vaid need jäävad menetlusse.

• Hankija saab valida vabatahtlikud kõrvaldamise alused.

Praegu peab hankija igas hankes kontrollima kõiki riigihangete seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, kuid otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas tuvastatud asjaolu tõttu pakkuja kõrvaldada. Alates 1. novembrist saab hankija määrata alusdokumentides, kas ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta konkreetses hankes kohaldab. Nii saab hankija valida hanke riskidele vastava kontrolli ulatuse.

• Maksuvõla kõrvaldamiseks on vaid üks võimalus.

Kui pakkujal tuvastatakse maksuvõlg, peab hankija andma talle vähemalt kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks. Uue korra järgi tuleb selline garanteeritud võimalus anda hankemenetluse jooksul üldjuhul ainult üks kord. Kui pakkujal tekib hiljem uus maksuvõlg, ei ole hankija kohustatud uut tähtaega andma.

• Hankepassi kontroll ja lõppotsused koondatakse.

Uue korra järgi saab hankija küsida tõendeid juba pakkujalt, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada. Pärast kontrolli võib hankija teha kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsused ühes menetlusetapis.