Uudised

Hästi läbi mõeldud asutajate leping võib olla start-up’i edu ja ellujäämise üks olulisemaid eeldusi. Rohkem kui 60% ettevõtetest ei jõua viienda tegutsemisaastani – start-up’ide puhul on see protsent veelgi kõrgem. Üheks oluliseks riskiteguriks on läbimõtlemata kokkulepped asutajate vahel, mis võivad mõjutada ettevõtte arengut ja stabiilsust ka pikemas perspektiivis.

„Leping sõlmitakse tavaliselt siis, kui kõik tundub positiivne – idee on värske ja tiim motiveeritud ning siht on tagada ettevõtte plahvatuslik areng ja kasv. Kuid just siis tuleb mõelda ka sellele, mis saab keerulistes olukordades,“ selgitab Timo Kullerkupp, advokaadibüroo RASK partner. „Asutajate leping aitab läbi mängida tulevikustsenaariumid – mis saab, kui raha on otsas, üks asutajatest lahkub või tekib eriarvamus investori kaasamise osas.“

Asutajate lepingu mõju läbi ettevõtte eluea ning riske, mis võivad kaasneda lepingu puudumise või pealiskaudsusega, avasid Tehnopoli eestvõttel mitmed start up praktikud KIOSK NO3s arutelul „Käepigistusest ei piisa: räägime asutajate lepingust.“

Oma kogemust jagas ettevõtjatele Marek Kesküll, kes pidi oma start up’iga mitmel korral asutajate lepingu juurde tagasi pöörduma, kui eri aegadel neljast asutajast kolm otsustasid ettevõttest lahkuda. „Olime omal jõul projekti arendamas, siht selge silme ees, aga kella viiest kümneni koodi kirjutanud partner väsis ja otsustas lahkuda,“ rääkis Kesküll. „Tuleb juba varakult läbi mõelda, mis saab siis, kui keegi lahkub. Osanike struktuur peaks olema võimalikult selge, et vältida nn surnud osalusi - osanikke, kes enam ettevõttesse ei panusta. Need on realistlikud olukorrad, millega tuleb arvestada.“

Start-up Estonia programmi juht Vaido Mikhem rõhutas, et asutajate leping pole pelgalt juriidiline dokument. „See on tööriist, mis aitab ettevõttel kasvada ja edukaks saada. Paljud on valmis läbikukkumiseks, aga vähesed on valmis edukaks saamiseks – leping aitab mõlemaks valmistuda,“ märkis ta. „Teine oluline aspekt on otsuste tegemine, head ettevõtet eristab halvast see, kuidas nad otsuseid langetavad. Olen 15 aastat olnud start up maailmas ja otsuste tegemist tuuakse esile ekstreemselt harva.“

Kullerkupu sõnul mõjutavad just asutajate lepingus kirja pandud otsuste tegemise põhimõtted ettevõtte igapäevast tegevust ning see tuleks realistlikult ja endast lähtuvalt läbi mõelda.

„Kui üks inimene tahab teha kõiki otsuseid, siis läheb keeruliseks. Ka 50:50 otsustusõigus võib osutuda tupikuks. Otsuste aluseid võib olla erinevaid - saab kirja panna, milliste asjade üle tahate koos otsustada või milliste teemade otsustes tahab keegi osaleda,“ ütles Kullerkupp. „Samuti saab seada hinnapiiri, millest alates tuleb koos otsustada, aga ka otsuste tegemise alused ja ajalise mõõtme.“

Tema sõnul on RASKi advokaadid korduvalt näinud, kuidas lepingu puudumine on viinud asutajate vaheliste pingeteni, valusate lahkumisteni ja ettevõtete lõppemiseni. Samas on hästi läbi mõeldud asutajate leping sageli see, mis aitab keerulised olukorrad ületada. Lisaks otsustusprotsessile tasub lepingus katta ka konfliktide lahendamise ja panuste tasakaalustamise, osanike motiveerituse ja surnud osaluste vältimise teemad.

Kullerkupu sõnul seatakse just asutajate lepinguga oluline alus ettevõtte tulevikule ja seepärast tuleks astuda sammu edasi tavapärastest lepingupõhjadest. „Need on väga heaks lähtekohaks ja tasub selle sätted väga täpselt endale selgeks teha,“ ütles Kullerkupp. „Aga ei tasu lihtsalt üldisele lepingupõhjale alla kirjutada, vaid anda sellele ka oma nägu. See on koht, kus kaardistatakse intellektuaalse omandi aspektid ja otsustusprotsess, luuakse paindlikkust, pannakse kirja väärtused ja ka osanike pühendumus ja väljumine.“

Kesküll soovitab lepingu tegemisel lepingu põhja aluseks võtta, aga sinna kõrvale ka advokaadi, kes aitab seda lugeda ja täiendada. „Meil oli ühe lepingu juures punkt, et kui kaasad raha ja tahad seda tagasi maksta, siis tuleb see aktsiateks pöörata või ise tagasi maksta,“ ütles Kesküll. „Pidin selle ära võtma, sest asutajana pole seda raha. Tuleb olla julge küsima erinevaid detaile, sest pead lepingut põhjalikult teadma ja see selgus on kõigile osapooltele hea.“

Jüri Bogatkini sõnul pakub asutajate leping turvatunnet selleks ajaks, kui asjad lähevad halvasti.

„Julgustan veel samm enne lepingu sõlmimist rääkima asutajate vahel läbi oma seisukohad ja arusaamad, et kas sa üldse tead seda inimest, kellega hakkad ettevõtet looma. Kui hakkad läbi rääkima ja ootusi looma ning üksteise seisukohti tajuma, siis see arusaam on tulevaseks koostööks oluline,“ lisas ta.