Uudised

Euroopa Komisjon tuli suve hakul välja mahuka ettepanekuga, mille eesmärk on muuta kaitsevaldkonna riigihanked senisest kiiremaks ja paindlikumaks. Kaitsevalmiduse koonddirektiiv (Defence Readiness Omnibus, DRO) peaks nelja aasta jooksul aitama suunata Euroopas kuni 800 miljardit eurot kaitseinvesteeringutesse, kirjutavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Keidi Kõiv ja Timo Kullerkupp.

Muudatused puudutavad kõike alates uute hankevormide kasutuselevõtust kuni loamenetluste lihtsustamise ja ühishangete kiirendamiseni. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada koostöövõimalusi liikmesriikide vahel ning tagada tööstusele selgem ja paremini toimiv keskkond, kus kaitsevõime suurendamise vajadustele saab reageerida senisest märksa operatiivsemalt.

Dünaamiline hankesüsteem

Kaitsehangete reeglistikku lisandub dünaamiline hankesüsteem (DHS), mis lubab riigil korduvaid oste, alates kaitseriietusest ja raadioside seadmetest kuni hooldusteenusteni, teha senisest kiiremini ja väiksema bürokraatiaga. Ettevõtted ei pea enam ootama konkreetse hanke väljakuulutamist, vaid saavad süsteemiga liituda igal ajal. Liitumisavaldused vaadatakse läbi kümne (maksimaalselt 15) tööpäeva jooksul ning kord vastu võetud ettevõtjad saavad osaleda kõigis sama kategooria hangetes ilma iga kord uuesti kvalifitseerimata.

See muudatus avab ukse ka uutele tegijatele, kelle jaoks kaitseturg on seni olnud raskesti ligipääsetav ja ajamahukas. DHS-i kaudu saab pakkumistele reageerida paindlikult ja pidevalt, samas kui liitumine on tasuta ning süsteem on jagatud kategooriateks. Praktikas tähendab see, et nii suuremad kui väiksemad ettevõtted saavad lihtsamalt jala ukse vahele ning riik võib vajalikud ostud teha operatiivsemalt.

Paindlik innovatsioonipartnerlus

Teiseks plaanib Euroopa Komisjon muuta senise innovatsioonipartnerluse paindlikuks “arenda ja osta” mudeliks. Selle järgi ei pea riik ootama valmis lahendusi, vaid saab ettevõtetega koostöös liikuda samm-sammult ideest prototüübi ja testimiseni välja. Kui arendus õnnestub, võib riik soetada valminud toote otse, ilma uut hanget välja kuulutamata.

Selline lähenemine vähendab riski, et kallilt arendatud toode jääb ostjata, ja loob ettevõtetele kindluse, et eduka töö eest võib järgneda ka reaalne leping. Tingimused, sealhulgas intellektuaalomandi kuuluvus, määratakse paika juba alguses, et vältida hilisemaid vaidlusi. Kokkuvõttes on see võimalus, mis julgustab kaitsetööstust rohkem panustama uutesse tehnoloogiatesse ja annab riigile ligipääsu värsketele lahendustele kiiremini.

Otseost teadus- ja arendustegevuse tulemustelt

Uue võimalusena saab riik edaspidi teha otseoste teadus- ja arendustegevuse projektide tulemustelt. Kui mitme ettevõtte konkurentsipõhise arendustöö käigus sünnib toimiv lahendus, võib seda osta otse, ilma uut hanget välja kuulutamata. Tellimuse maht võib ulatuda kuni kümnekordseks võrreldes algse arenduslepingu väärtusega.

Tingimuseks on, et arendus, tootmine ja juhtimine toimuvad Euroopa Liidus, EMP riikides või Ukrainas ning ettevõte ei tohi olla kolmanda riigi kontrolli all. See loob kaitsetööstusele suure motivatsiooni arendusprojektidesse panustada – edukas lahendus võib viia väga suure lepinguni ilma lisakonkurentsita, kui ainult päritolu- ja tarneahelanõuded on täidetud.

Ajutine erand ühishangetele

Kuni 2031. aasta alguseni kehtestatakse ajutine erand, mis lihtsustab ühishankeid vähemalt kolme liikmesriigi vahel. Kui riigid otsustavad osta identsed või väikese muudatusega tooted, saab kasutada otse läbirääkimisi ilma avalikku hanget korraldamata. Sama erand laieneb ka ühisele hooldusele.

See tähendab, et näiteks droonide või muu varustuse ühine tellimine saab toimuda kiiremini ja väiksema bürokraatiaga, pakkudes ettevõtetele suuremahulisi lepinguvõimalusi. Tingimuseks on aga, et vähemalt 65% komponentidest pärineks EL-ist, EMP riikidest või Ukrainast, mis toob rohkem tähelepanu tarneahelate päritolule ja omandistruktuurile.

Ühishangete ja keskse hankija kasutamise reeglid täpsustuvad

Uue korraga täpsustatakse reegleid, mis puudutavad ühishankeid ja kesksete hankijate kasutamist. Põhimõte on lihtne: kohaldub selle riigi seadusandlus, kus asub keskne hankija, kes protseduuri juhib.

Eesti ettevõtjate jaoks tähendab see, et kui näiteks Saksamaa või Poola juhib ühishanget, tuleb arvestada just nende riikide seaduste ja nõuetega. Kuigi see toob kaasa vajaduse kohaneda erinevate õiguskeskkondadega, avab see samas ligipääsu suurematele rahvusvahelistele hangetele, kuhu seni polnud nii lihtne pääseda.

Muutuvad raamlepingute kestus ja lepingumuudatuste reeglid

Raamlepingute maksimaalne kestus pikeneb seniselt seitsmelt aastalt kümnele. See tähendab, et kaitsetööstuse ettevõtted saavad kindlamalt planeerida oma tootmist ja investeeringuid, samal ajal kui riik tagab pikemaajalise tarnekindluse.

Lepingumuudatuste reeglid viiakse kooskõlla tavaliste riigihangete põhimõtetega. Nii luuakse selgemad alused muudatusteks, olgu need seotud hinna, mahu või tarnetingimustega, ja väheneb õiguslik ebamäärasus, mis seni sageli hankeid keeruliseks muutis.

Rahvusvaheliste riigihangete piirmäär tõuseb

Samuti tõuseb rahvusvaheliste riigihangete piirmäär: kaupade ja teenuste puhul 443 000 eurolt 900 000 euroni ning ehitustöödel 5,54 miljonilt 7 miljonini. Muudatus peaks vähendama väiksemate hangete halduskoormust, kuid võib samas tähendada, et osa neist jääb turule avalikult kuulutamata. See omakorda sunnib ettevõtteid aktiivsemalt suhtlema hankijatega ja oma pakkumist nähtavaks tegema.

Mis riigihangetel osalemise seisukohast veel muutub?

Euroopa Komisjon soovib, et liikmesriigid loobuksid liigsetest siseriiklikest nõuetest, mis takistavad ettevõtteid hangetel osalemast. See võib tähendada, et pakkumises piisab esialgu lihtsast kinnitusest ning tõendeid nõutakse vaid edukalt pakkujalt. Eesti seisukohad on selles osas veel kujunemisjärgus.

Ettevõtetele lubatakse ka selgemaid juhiseid, millal on koostöö näiteks ühishanke vormis konkurentsiõiguslikult lubatud. Nii välditakse olukorda, kus pakkujad kardavad partnerlust, sest riskiks on hankelt kõrvaldamine või järelevalvemenetlus.

Samuti tuuakse sisse erandi võimalus REACH-keemiareeglistikust. See võimaldab liikmesriikidel teatud kaitsetarneahelas kasutatavate ainete puhul kohaldada lihtsustatud korda. Praktikas tähendab see lühemaid tarneaegu ja väiksemat bürokraatiat, kui toode sisaldab muidu piiratud kemikaale, kuid on mõeldud just kaitsevaldkonna jaoks.

Kokkuvõttes kujundab kaitsevalmiduse koonddirektiiv ümber kogu Euroopa kaitsehankepraktika, tuues turule rohkem paindlikkust ja selgust. Ettevõtetele tähendab see uusi võimalusi, kuid ka vajadust kohaneda rangemate päritolu- ja tarneahelanõuetega. Riikidele annab see aga tööriistad, et reageerida kaitsevajadustele kiiremini ja teha koostööd tõhusamalt kui varem.