Uudised
Keidi Kõiv selgitab: “Oluline lepingurikkumine” kui hankemenetluse hapu viinamari - mis muutub ettevõtja jaoks äsja vastu võetud riigihangete seadusega?
Keidi Kõiv selgitab: “Oluline lepingurikkumine” kui hankemenetluse hapu viinamari - mis muutub ettevõtja jaoks äsja vastu võetud riigihangete seadusega?
RASKi riigihangete valdkonna kaasjuht Keidi Kõiv selgitab Ehitusuudised.ee portaalis avaldatud artiklis, kas ja kui palju toob ehitusettevõtjatele leevendust äsja võetud riigihangete seadus „olulise lepingurikkumise“ põhjendusel hankemenetlusest kõrvaldamise küsimuses. Ja kuidas tõlgendab Riigikohus „olulise rikkumise“ tähendust oma hiljutistes otsustes.
Avaldame artikli täismahus:
Kui 2017. aastal vastu võetud riigihangete seaduses jõustus hankija õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või mitmeid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, siis tekitas see just ehitusettevõtjates üksjagu ärevust. Ilma ühegi tõrketa ehitustöövõtulepingu täitmine on praktikas lihtsalt sama harv nähtus kui Väike Venna tembud ilma Karlssonita tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatust.
Veelgi akuutsemaks on küsimus tõusnud tänases ehitusturu situatsioonis, kus väga olulise osa ehitusettevõtjate igapäeva tööst hõlmab ühtäkki erinevate hinna- ja tarnetingimuste läbirääkimised tarnijatega, täitmismaksumuste ja – tähtaegade läbirääkimised hankijatega, kui ka läbirääkimised alltöövõtjatega, kes ainuüksi sõja faktist tingituna leiavad, et nendega sõlmitud töövõtulepingute hinda tuleb tõsta. Selle tegemata jätmisel ähvardavad koheselt tööd seisata ja objektilt lahkuda. Selliselt leiabki ehitusettevõtja end tihti mitmel rindel žongleerimas, püüdes samal ajal teha kõik endast oleneva, et ei realiseeruks hankija õigus mõne eelnimetatud õiguskaitsevahendi rakendamiseks, mis võib tuua kaasa tulevikus riigihankemenetlustest kõrvale jätmise.
Uus redaktsioon täpsustab kõrvaldamise aluse sätte sõnastust
Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu uue riigihangete seaduse redaktsiooni, milles korrigeeritakse ka olulise rikkumisega seotud kõrvaldamise aluse sõnastust. Kui varasema seaduse sõnastuse kohaselt võis hankija kõrvaldada hankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid, siis uue seaduse redaktsioon viib sätte kooskõlla direktiivi sõnastusega ning täpsustab, et kõrvaldamise aluseks ei saa olla mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, vaid üksnes hankelepingu olulise tingimuse või oluliste tingimuste rikkumine.
Praktikas puudub täna ühtne arusaam sellest, millal tuleb hanketingimust pidada oluliseks. Kuid juhul, kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides olulisi hanketingimusi ise piiritlenud, tuleb tingimuse olulisust jaatada igal juhul selliste hanketingimuste puhul, millistel on olnud teatav roll ettevõtjate otsustusel riigihankes osaleda, kui ka sellistel tingimustel, millistel on olnud roll pakkumuse sisu kujunemisel.
Ettevõtja kõrvaldamine nõuab siiski põhjalikku analüüsi
Käesoleva aasta veebruaris arutas Riigikohus küsimust, kas varasema leppetrahvi määramine on selline oluline rikkumine, mis võib tuua kaasa ettevõtja riigihankest kõrvaldamise.
Otsuses rõhutas Riigikohus, et ettevõtja kõrvaldamine ei saa olla kergekäeline vaid peab põhinema põhjalikul ja kaalutletud otsusel, sealhulgas ei saa pakkujat kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. Sätte kohaldamise esmane eeldus on varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mis seaduse uue redaktsiooni valguses tähendab tõsist või pidevat puudujääki varasema lepingu olulise tingimuse või oluliste tingimuste täitmisel. Sealjuures ei saa hankija rikkumise olulisust hinnata vastavalt sellele, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, vaid rikkumise asjaolud tervikuna peavad tekitama põhjendatud kahtluse ettevõtja usaldusvääruses seoses tulevikus sõlmitavate lepingutega.
Lisaks selgitas Riigikohus, et sätte rakendamise teine eeldus on pakkuja suhtes õiguskaitsevahendi rakendamine, millist aga võlaõigusseaduse regulatsioonist tulenevalt ei saa rakendada, kui rikkumise põhjustas hankija enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot hankija ise kannab. Proportsionaalne ei ole lugeda rikkumiseks sellist tegu või sündmust, mis on VÕS § 103 alusel vabandatav, kuivõrd selline rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega.
Kuigi tõendamiskoormus rikkumise põhjustamise ja rikkumise vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul ettevõtjal, siis on hankija kohustatud ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, õiguskaitsevahendite kohaldamise otsust ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest.
Näiteks ei saa pidada ettevõtjat ebausaldusväärseks ja rikkumist oluliseks lepingu täitmise tähtaja ületamisel, kui viivitus on tingitud hankija poolt avaldatud projekti puudustest, milliseid ettevõtja ei saanud enne tööde alustamist ette näha. Sellises olukorras kogu vastutuse riisiko ettevõtja õlgadele asetamine, sh töö tähtaegse valmimise osas, ei ole proportsionaalne.
Seega ei saa iga hankelepingu rikkumine ja ka kohaldatud õiguskaitsevahend alati tuua kaasa uuest riigihankemenetlusest kõrvale jätmist ning ettevõtjatel tasub alati hinnata seda, kas ja millistest kaalutlustest on hankija enda võimaliku otsustuste tegemisel lähtunud ning need vajadusel vaidlustada.
Ära unusta pead liiva alla
Ettevõtjatel on oluline meeles pidada, et kui hankelepingu täitmisel terendab võimalik õiguskaitsevahendi rakendamise oht või on õiguskaitsevahendi rakendamise otsustus hankija poolt on juba tehtud, ei tohiks sellist asjaolu ära unustada. Tuleviku vaates on oluline tegutseda ning valikuid selleks on kaks.
Juhul, kui ettevõtja õiguskaitsevahendi rakendamise ja riigihangete registrisse vastava märke tegemise faktiga ei nõustu, siis on ettevõtjal võimalik hankija otsus õiguskaitsevahendi rakendamisest vaidlustada ning nõuda hagi tagamise korras ka riigihangete registrisse tehtud märke avaldamise keelustamist kuni vaidluse lõpuni. Kui aga ettevõtja vastavat otsustust vaidlustada ei soovi või jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis peab ettevõtja meeles pidama, et igas uues riigihankes osalemisel ja pakkumuse esitamisel on ettevõtja kohustatud hankepassis ära märkima, et tema suhtes on varasema hankelepinguga seoses rakendatud õiguskaitsevahendeid ning esitama koheselt ka tõendid varasema hankelepingu rikkumisega seonduvalt vastu võetud heastamismeetmete kohta.
Asjaolu hankepassis märkimata jätmisel on ettevõtja esitanud hankijale valeandmeid ning ettevõtja kuulub riigihankest kõrvaldamisele valeandmete esitamise tõttu. Hilisem andmete ja vastuvõetud heastamismeetmete osas tõendite esitamine sealjuures võimalik ei ole.
Artikli autor: Keidi Kõiv
Keidi Kõiv on RASKi vandeadvokaat ja riigihangete valdkonna kaasjuht.
Riigihangete läbiviimisel on Keidi klientidele partneriks nii strateegilise planeerimise, hanke ettevalmistuse, läbiviimise kui ka järelkontrolli faasis. Samuti on ta tunnustatud koolitaja, kes läbi viinud üle poolesaja koolituse – seda nii erinevatele riiklikele organisatsioonidele kui ka eraettevõtetele.
NB! 2. juunil viivad Keidi Kõiv ja Marina Lapidus läbi koolituse"Ehitus- ja riigihankelepingute täitmine muutunud majanduslikus olukorras."
Lisainfot koolituse kohta leidab SIIT.
Küsimuste kerkimisel võta ühendust: keidi.koiv@rask.ee
Avaldame artikli täismahus:
Kui 2017. aastal vastu võetud riigihangete seaduses jõustus hankija õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või mitmeid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, siis tekitas see just ehitusettevõtjates üksjagu ärevust. Ilma ühegi tõrketa ehitustöövõtulepingu täitmine on praktikas lihtsalt sama harv nähtus kui Väike Venna tembud ilma Karlssonita tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatust.
Veelgi akuutsemaks on küsimus tõusnud tänases ehitusturu situatsioonis, kus väga olulise osa ehitusettevõtjate igapäeva tööst hõlmab ühtäkki erinevate hinna- ja tarnetingimuste läbirääkimised tarnijatega, täitmismaksumuste ja – tähtaegade läbirääkimised hankijatega, kui ka läbirääkimised alltöövõtjatega, kes ainuüksi sõja faktist tingituna leiavad, et nendega sõlmitud töövõtulepingute hinda tuleb tõsta. Selle tegemata jätmisel ähvardavad koheselt tööd seisata ja objektilt lahkuda. Selliselt leiabki ehitusettevõtja end tihti mitmel rindel žongleerimas, püüdes samal ajal teha kõik endast oleneva, et ei realiseeruks hankija õigus mõne eelnimetatud õiguskaitsevahendi rakendamiseks, mis võib tuua kaasa tulevikus riigihankemenetlustest kõrvale jätmise.
Uus redaktsioon täpsustab kõrvaldamise aluse sätte sõnastust
Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu uue riigihangete seaduse redaktsiooni, milles korrigeeritakse ka olulise rikkumisega seotud kõrvaldamise aluse sõnastust. Kui varasema seaduse sõnastuse kohaselt võis hankija kõrvaldada hankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid, siis uue seaduse redaktsioon viib sätte kooskõlla direktiivi sõnastusega ning täpsustab, et kõrvaldamise aluseks ei saa olla mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, vaid üksnes hankelepingu olulise tingimuse või oluliste tingimuste rikkumine.
Praktikas puudub täna ühtne arusaam sellest, millal tuleb hanketingimust pidada oluliseks. Kuid juhul, kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides olulisi hanketingimusi ise piiritlenud, tuleb tingimuse olulisust jaatada igal juhul selliste hanketingimuste puhul, millistel on olnud teatav roll ettevõtjate otsustusel riigihankes osaleda, kui ka sellistel tingimustel, millistel on olnud roll pakkumuse sisu kujunemisel.
Ettevõtja kõrvaldamine nõuab siiski põhjalikku analüüsi
Käesoleva aasta veebruaris arutas Riigikohus küsimust, kas varasema leppetrahvi määramine on selline oluline rikkumine, mis võib tuua kaasa ettevõtja riigihankest kõrvaldamise.
Otsuses rõhutas Riigikohus, et ettevõtja kõrvaldamine ei saa olla kergekäeline vaid peab põhinema põhjalikul ja kaalutletud otsusel, sealhulgas ei saa pakkujat kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. Sätte kohaldamise esmane eeldus on varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mis seaduse uue redaktsiooni valguses tähendab tõsist või pidevat puudujääki varasema lepingu olulise tingimuse või oluliste tingimuste täitmisel. Sealjuures ei saa hankija rikkumise olulisust hinnata vastavalt sellele, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, vaid rikkumise asjaolud tervikuna peavad tekitama põhjendatud kahtluse ettevõtja usaldusvääruses seoses tulevikus sõlmitavate lepingutega.
Lisaks selgitas Riigikohus, et sätte rakendamise teine eeldus on pakkuja suhtes õiguskaitsevahendi rakendamine, millist aga võlaõigusseaduse regulatsioonist tulenevalt ei saa rakendada, kui rikkumise põhjustas hankija enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot hankija ise kannab. Proportsionaalne ei ole lugeda rikkumiseks sellist tegu või sündmust, mis on VÕS § 103 alusel vabandatav, kuivõrd selline rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega.
Kuigi tõendamiskoormus rikkumise põhjustamise ja rikkumise vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul ettevõtjal, siis on hankija kohustatud ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, õiguskaitsevahendite kohaldamise otsust ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest.
Näiteks ei saa pidada ettevõtjat ebausaldusväärseks ja rikkumist oluliseks lepingu täitmise tähtaja ületamisel, kui viivitus on tingitud hankija poolt avaldatud projekti puudustest, milliseid ettevõtja ei saanud enne tööde alustamist ette näha. Sellises olukorras kogu vastutuse riisiko ettevõtja õlgadele asetamine, sh töö tähtaegse valmimise osas, ei ole proportsionaalne.
Seega ei saa iga hankelepingu rikkumine ja ka kohaldatud õiguskaitsevahend alati tuua kaasa uuest riigihankemenetlusest kõrvale jätmist ning ettevõtjatel tasub alati hinnata seda, kas ja millistest kaalutlustest on hankija enda võimaliku otsustuste tegemisel lähtunud ning need vajadusel vaidlustada.
Ära unusta pead liiva alla
Ettevõtjatel on oluline meeles pidada, et kui hankelepingu täitmisel terendab võimalik õiguskaitsevahendi rakendamise oht või on õiguskaitsevahendi rakendamise otsustus hankija poolt on juba tehtud, ei tohiks sellist asjaolu ära unustada. Tuleviku vaates on oluline tegutseda ning valikuid selleks on kaks.
Juhul, kui ettevõtja õiguskaitsevahendi rakendamise ja riigihangete registrisse vastava märke tegemise faktiga ei nõustu, siis on ettevõtjal võimalik hankija otsus õiguskaitsevahendi rakendamisest vaidlustada ning nõuda hagi tagamise korras ka riigihangete registrisse tehtud märke avaldamise keelustamist kuni vaidluse lõpuni. Kui aga ettevõtja vastavat otsustust vaidlustada ei soovi või jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis peab ettevõtja meeles pidama, et igas uues riigihankes osalemisel ja pakkumuse esitamisel on ettevõtja kohustatud hankepassis ära märkima, et tema suhtes on varasema hankelepinguga seoses rakendatud õiguskaitsevahendeid ning esitama koheselt ka tõendid varasema hankelepingu rikkumisega seonduvalt vastu võetud heastamismeetmete kohta.
Asjaolu hankepassis märkimata jätmisel on ettevõtja esitanud hankijale valeandmeid ning ettevõtja kuulub riigihankest kõrvaldamisele valeandmete esitamise tõttu. Hilisem andmete ja vastuvõetud heastamismeetmete osas tõendite esitamine sealjuures võimalik ei ole.
Artikli autor: Keidi Kõiv
Keidi Kõiv on RASKi vandeadvokaat ja riigihangete valdkonna kaasjuht.
Riigihangete läbiviimisel on Keidi klientidele partneriks nii strateegilise planeerimise, hanke ettevalmistuse, läbiviimise kui ka järelkontrolli faasis. Samuti on ta tunnustatud koolitaja, kes läbi viinud üle poolesaja koolituse – seda nii erinevatele riiklikele organisatsioonidele kui ka eraettevõtetele.
NB! 2. juunil viivad Keidi Kõiv ja Marina Lapidus läbi koolituse"Ehitus- ja riigihankelepingute täitmine muutunud majanduslikus olukorras."
Lisainfot koolituse kohta leidab SIIT.
Küsimuste kerkimisel võta ühendust: keidi.koiv@rask.ee