Uudised

Keidi Kõiv toob esile: Korduma kippuv viga vähese kogemusega hankijate ning struktuurtoetustega seotud hankemenetlustes

‹ Kõik uudised

Keidi Kõiv toob esile: Korduma kippuv viga vähese kogemusega hankijate ning struktuurtoetustega seotud hankemenetlustes

Kevadsuvine aeg tähendab, et struktuuriasutuste poolt on avatud hulgaliselt voore erinevate toetuste taotlemiseks. Et mitte lasta ennast kullasärast pimestada, on paslik siinkohal meelde tuletada, et toetuste taotlemistega käivad kaasas erinevad kohustused. Üheks selliseks on sageli ka kohustus leida endale lepingupartner avalike menetluse tulemusel riigihangete registris – kas toetuse saaja ostu, või muu hankemenetluse korraldamise näol. Mõlema puhul kehtivad erinevad kohustused ning erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ka õigeid menetlusreegleid kohaldataks.

RASKi vandeadvokaadid Keidi Kõiv ja Andrei Svištš on käesoleval aastal esindanud korduvalt kliente õigete menetlusreeglite kohaldamisega seotud vaidlustes. Edukalt läbitud vaidlustused on tõstnud seejuures jälle esile palju räägitud, kuid siiski korduma kippuva vea hankemenetluste läbiviimisel.

  • Vaidlustuskomisjoni otsuses nr 9-23/254977 sai kliendi positsiooni kaitstes käidud üle põhitõde, et hankemenetluse läbiviimise reeglid tuleb valida alati selle järgi, millise hankemenetluse hankija riigihangete registris alustab. See tähendab, et kui hankija avaldas riigihangete registris avatud hankemenetluse, siis tuleb tal kõigis menetluse etappides järgida neid menetlusreegleid, mis avatud hankemenetluse liigile on omased - ja seda ka siis, kui hanke eseme maksumus ise jääb lihthanke piiridesse. Seda kinnitas otsuses ka Riigihangete vaidlustuskomisjon sõnades, et „Kusagil RHAD-is ei ole Hankija väitnud, et korraldab Riigihanget lihthankemenetlusena. Kuna Hankija asus menetlust läbi viima avatud hankemenetlusena, tuli tal selle hankemenetluse läbiviimiseks kehtestatud korda ka kogu menetluse kestel järgida (vt RHS § 15 lg-d 11 ja 12).“

  • Eelviidatud põhitõde leidis täiendavat kinnitust ka Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-19-10787, milles kohus selgitas, et kuigi mittehankijast toetuse saaja ei ole üldjuhul kohustatud järgima riigihangete seaduses hankijale sätestatut, siis olukorras, kus mistahes isik alustab hankemenetlust ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta igal juhul kohustatud järgima sellise menetluse kohta seaduses sätestatud menetluskorda ja riigihankeõiguse üldpõhimõtteid.

„Arusaadavalt on registrisüsteem omajagu keeruline, aga äärmiselt oluline on riigihangete läbiviimisel tähelepanelikkus, sest iga väikenegi eksimus või registris vale lahtri märkimine päädib praktikas liigagi sageli kas kulukate vaidluste või probleemidega struktuuriasutuse ees,“ rõhutab Keidi Kõiv, RASKi riigihangete valdkonna juht.