Uudised
Viviana Vilter: kas mainekahju hind on Eesti kohtutes liiga väike?
Viviana Vilter: kas mainekahju hind on Eesti kohtutes liiga väike?
Eestis mõistetakse inimese maine kahjustamise eest välja üha väiksemaid hüvitisi – viimase kümnendi jooksul on hüvitise keskmine suurus vähenenud olemasolevate andmete põhjal ligi 73%. Arvestades sinna juurde ka elukalliduse tõusu, tähendab see, et kannatanule määratud hüvitis ei kata enam tegelikku kahju, mida laim ja valeväited inimese elule tekitavad, kirjutab advokaadibüroo RASK advokaat Viviana Vilter.
Viimastel aastatel on laimukaasused muutunud järjest aktuaalsemaks. Laim tähendab vale faktiväite või halvustava hinnangu levitamist eesmärgiga kahjustada teise inimese mainet. Üha sagedamini tekib küsimus: kui suur peaks olema mittevaralise kahju hüvitis inimese maine kahjustamise eest ja miks ei liigu need summad samas tempos elukalliduse tõusuga?
Kohtud arvestavad hüvitise suuruse määramisel mitmeid asjaolusid: varasem kohtupraktika, Riigikohtu koostatud analüüsid, avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangute arv, avaldamise ulatus ehk kui paljude inimesteni teave jõudis, avaldamise kestus, avaldaja kahetsus ja majanduslik olukord ning kohtuniku enda hinnang õiglasest hüvitisest.
Viimastel aastatel on laimukaasused muutunud järjest aktuaalsemaks. Laim tähendab vale faktiväite või halvustava hinnangu levitamist eesmärgiga kahjustada teise inimese mainet. Üha sagedamini tekib küsimus: kui suur peaks olema mittevaralise kahju hüvitis inimese maine kahjustamise eest ja miks ei liigu need summad samas tempos elukalliduse tõusuga?
Kohtud arvestavad hüvitise suuruse määramisel mitmeid asjaolusid: varasem kohtupraktika, Riigikohtu koostatud analüüsid, avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangute arv, avaldamise ulatus ehk kui paljude inimesteni teave jõudis, avaldamise kestus, avaldaja kahetsus ja majanduslik olukord ning kohtuniku enda hinnang õiglasest hüvitisest.
Riigikohtu analüüsid ja kohtulahendid annavad hüvitiste suurustest järgmise pildi:
- 2016: vahemik 100 – 10 000€, mediaan 1000€, keskmine 2900€
- 2018 – 2019: vahemik 200 – 7000€, mediaan 800€, keskmine 1264€
- 2020 – 2022: vahemik 100 – 20 000€, mediaan 500€, keskmine 1605€
- 2023 – 2025 (autori analüüs): vahemik 1 – 6000€, mediaan 500€, keskmine 772€
Seega on hüvitiste mediaanväärtus aastate jooksul langenud umbes 50% võrra ning keskmine hüvitis umbes 73%. Samal ajal on aga tarbijahinnaindeks tõusnud umbes 54%, mis tähendab, et hüvitiste tegelik väärtus inimese jaoks on oluliselt vähenenud.
Viimaste aastate praktika: hüvitised ühest kuni 6000 euroni
Aastatel 2023 – 2025 jõustunud avalike kohtulahendite analüüsi kohaselt määrati väikseim mittevaralise kahju hüvitis (1 euro) olukorras, kus hageja kohta avaldati teade maksehäire olemasolu kohta. Kohus leidis, et hagejal ei saanud tekkida olulisi üleelamisi, kuna andmed olid avalikustatud lühikest aega, neid tegelikult ei vaadatud ning seetõttu piirdus kahju sümboolse summaga.
Kõrgeim hüvitis (6000 eurot) määrati aga olukorras, kus hageja kohta avaldati Facebookis nii valesid faktiväiteid (näiteks, et ta tarbib tööl alkoholi ja osaleb kuritegevuses) kui ka ebakohaseid hinnanguid (näiteks, et ta on idioot ja hooletu). Kohus põhjendas, et avaldatu oli oma sisult sedavõrd halvustav, et õigustas keskmisest suuremat hüvitist. Lisaks arvestas kohus, et solvavat sisu avaldati korduvalt ja sihilikult ka pärast seda, kui hageja oli kohtuväliselt palunud rikkumistest hoiduda.
Laimu ja selle tagajärgedega tegelemine on keeruline, kuna see puudutab mitte ainult õiglustunnet, vaid ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Kui hüvitised jäävad liiga väikeseks, võib laimajatel tekkida karistamatuse tunne, samal ajal kui kannatanul ei teki õiglustunnet – sageli tuleb tal tasuda ka märkimisväärseid kohtukulusid, mida ei pruugita täielikult hüvitada isegi võidu korral.
Laimu mõju võib kesta aastaid, isegi kui teised inimesed juhtunu unustavad. Kahju kannatanule aga ei kao – maine kahjustamine võib mõjutada suhteid, tööelu ja vaimset heaolu. Hüvitiste tõstmine, mh kooskõlas elukalliduse kasvuga, aitaks hoida ära valeinfo levikut ja pakuks kannatanutele õiglasemat kaitset.
Kõrgeim hüvitis (6000 eurot) määrati aga olukorras, kus hageja kohta avaldati Facebookis nii valesid faktiväiteid (näiteks, et ta tarbib tööl alkoholi ja osaleb kuritegevuses) kui ka ebakohaseid hinnanguid (näiteks, et ta on idioot ja hooletu). Kohus põhjendas, et avaldatu oli oma sisult sedavõrd halvustav, et õigustas keskmisest suuremat hüvitist. Lisaks arvestas kohus, et solvavat sisu avaldati korduvalt ja sihilikult ka pärast seda, kui hageja oli kohtuväliselt palunud rikkumistest hoiduda.
Laimu ja selle tagajärgedega tegelemine on keeruline, kuna see puudutab mitte ainult õiglustunnet, vaid ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Kui hüvitised jäävad liiga väikeseks, võib laimajatel tekkida karistamatuse tunne, samal ajal kui kannatanul ei teki õiglustunnet – sageli tuleb tal tasuda ka märkimisväärseid kohtukulusid, mida ei pruugita täielikult hüvitada isegi võidu korral.
Laimu mõju võib kesta aastaid, isegi kui teised inimesed juhtunu unustavad. Kahju kannatanule aga ei kao – maine kahjustamine võib mõjutada suhteid, tööelu ja vaimset heaolu. Hüvitiste tõstmine, mh kooskõlas elukalliduse kasvuga, aitaks hoida ära valeinfo levikut ja pakuks kannatanutele õiglasemat kaitset.