Uudised
Villy Lopman selgitas Linnade ja Valdade Päevadel kohalike omavalitsuste õigusi otse Riigikohtusse pöördumisel
Villy Lopman selgitas Linnade ja Valdade Päevadel kohalike omavalitsuste õigusi otse Riigikohtusse pöördumisel
Foto: Karli Saul
Eelmisel nädalal toimunud Linnade ja Valdade päeval astus ühe esineja üles Advokaadibüroo RASK partner Villy Lopman, kes kõneles kohalike omavalituste seadusest tulenevast õigusest pöörduda riigiga tekkivate vaidluste lahendamiseks otse Riigikohtusse. Seda võimalust on Eestis seni kasutatud 23 küsimuse analüüsimiseks, ent mitmed aktuaalsed probleemid ootavad jätkuvalt lahendamist.
“Kui mingi norm piirab kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja enesekorraldust, siis on omavalitsusel õigus pöörduda otse Riigikohtusse,“ selgitas Villy ettekandes.
Riigikohtusse pöördumiseks on vajalik esitada omavalitsusüksuse volikogu koosseisu häälteenamusega taotlus kohtule, mille lõpptekst peab saama samuti volikogu kinnituse. Nii esitas näiteks Põlva Vallavolikogu eelmisel aastal Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks planeerimisseaduse sätted, mis puudutavad kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamist.
Riigikohtusse pöördumise väärtus omavalitsuste jaoks seisneb selles, et kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul. “Nõuetekohase taotluse saamisest kulub lõpliku jõustunud lahendi saamiseks reeglina ca 5 kuud,“ sõnas Villy. Kahtlemata ei tähenda iga taotluse esitamine seda, Riigikohus selle rahuldab, kuid seda ei peaks võtma pelgalt „võit-kaotus“ olukorrana. “Peamine eesmärk peaks kohalikul omavalitsusel Riigikohtusse pöördumisel olema selguse saavutamine küsimuses, mis takistab mingil kujul igapäevast tegevust.“
Riigi ja kohalike omavalitsuste tänast finantsilist seisu arvestades võib tulevikku vaatavalt Lopmani hinnangul muutuda möödapääsmatuks vajadust pöörduda Riigikohtusse näiteks selleks, et kontrollida kohalike omavalitsuste rahastamise valemit. “Praeguses õiguskorras puuduvad seadused ja süsteem, mis määratleks selgelt kohaliku omavalitsuse kohustused ja nende täitmiseks vajaliku raha. See võib omakorda mõjutada mitmeid olulisi valdkondi planeeringutest kuni maakoolide sulgemiseni,“ tõdes Lopman.
Linnade ja Valdade Päevad on Tallinnas igal aastal toimuv üritus, kus saavad kokku Eesti linnade ja valdade esindajad. Ürituse peakorraldaja on Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Eelmisel nädalal toimunud Linnade ja Valdade päeval astus ühe esineja üles Advokaadibüroo RASK partner Villy Lopman, kes kõneles kohalike omavalituste seadusest tulenevast õigusest pöörduda riigiga tekkivate vaidluste lahendamiseks otse Riigikohtusse. Seda võimalust on Eestis seni kasutatud 23 küsimuse analüüsimiseks, ent mitmed aktuaalsed probleemid ootavad jätkuvalt lahendamist.
“Kui mingi norm piirab kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja enesekorraldust, siis on omavalitsusel õigus pöörduda otse Riigikohtusse,“ selgitas Villy ettekandes.
Riigikohtusse pöördumiseks on vajalik esitada omavalitsusüksuse volikogu koosseisu häälteenamusega taotlus kohtule, mille lõpptekst peab saama samuti volikogu kinnituse. Nii esitas näiteks Põlva Vallavolikogu eelmisel aastal Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks planeerimisseaduse sätted, mis puudutavad kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamist.
Riigikohtusse pöördumise väärtus omavalitsuste jaoks seisneb selles, et kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul. “Nõuetekohase taotluse saamisest kulub lõpliku jõustunud lahendi saamiseks reeglina ca 5 kuud,“ sõnas Villy. Kahtlemata ei tähenda iga taotluse esitamine seda, Riigikohus selle rahuldab, kuid seda ei peaks võtma pelgalt „võit-kaotus“ olukorrana. “Peamine eesmärk peaks kohalikul omavalitsusel Riigikohtusse pöördumisel olema selguse saavutamine küsimuses, mis takistab mingil kujul igapäevast tegevust.“
Riigi ja kohalike omavalitsuste tänast finantsilist seisu arvestades võib tulevikku vaatavalt Lopmani hinnangul muutuda möödapääsmatuks vajadust pöörduda Riigikohtusse näiteks selleks, et kontrollida kohalike omavalitsuste rahastamise valemit. “Praeguses õiguskorras puuduvad seadused ja süsteem, mis määratleks selgelt kohaliku omavalitsuse kohustused ja nende täitmiseks vajaliku raha. See võib omakorda mõjutada mitmeid olulisi valdkondi planeeringutest kuni maakoolide sulgemiseni,“ tõdes Lopman.
Linnade ja Valdade Päevad on Tallinnas igal aastal toimuv üritus, kus saavad kokku Eesti linnade ja valdade esindajad. Ürituse peakorraldaja on Eesti Linnade ja Valdade Liit.