Uudised
Suurürituste rahastamises on riik investor ja kasu saab kogu ühiskond
Suurürituste rahastamises on riik investor ja kasu saab kogu ühiskond
Spordi suurürituste rahastamisest rääkides keskendutakse tavaliselt sellele, kui palju riik on nende korraldamisse panustanud. Vähem räägitakse sellest, kui palju raha tõi üritus oma toimumislinna või piirkonda. Veelgi vähem tähelepanu saab suurürituste pikaajaline ja kaudsem kasu riigile ning maksumaksjatele, kirjutab advokaadibüroo RASK suurürituste ja spordiõiguse valdkonna kaasjuht Villy Lopman.
Ühe sündmuse majandusmõju hinnang annab ülevaate selle vahetust rahalisest mõjust, kuid ei näita, millist väärtust loob suurürituste järjepidev korraldamine aastate jooksul. Ometi peaks riik toetuste üle otsustades arvestama ka selle laiema kasuga.
Nii Eesti kui ka teised riigid panustavad rahaliselt rahvusvaheliste suurürituste korraldamisse. Seda teevad nii suured kui ka väikesed riigid. Riigid ostavad sellega endale rahvusvahelist nähtavust, suurendavad elanike uhkust oma koduriigi üle, soodustavad tervislikke eluviise, tutvustavad maailmale korralduses osalevaid ettevõtjaid ja toovad turiste.
Suurürituste toetamine on ka osa välispoliitikast. Väikeriikidele on rahvusvaheline nähtavus ja tuntus eksistentsiaalne. Eesti välispoliitika arengukava 2030 selgitabki, et väikeriigi turvalisus, mõju ja osalus rahvusvahelises koostöös sõltuvad tuntusest ja mainest rohkem kui suurriikidel.
Suurürituste rahvusvaheline tähendus on seega turismist ja vahetust majanduslikust kasust laiem. Riik ei panusta üksnes mõnda võistluspäeva, mil liiklus on häiritud ja turiste tavalisest rohkem. Selle raha mõju ulatub võistluspaigast ja -ajast kaugemale.
Sama lähenemine peegeldub riigi spordipoliitikas. „Sport 2030” elluviimise aruandes käsitletakse sporti osana kultuurist ja noorsootööst ning seostatakse seda lõimumise, tööhõive ja majandustegevusega. Aruanne rõhutab veel, et oluline osa spordipoliitika tulemustest eeldab järjepidevat tegevust ning neid tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa.
Kultuuriministeerium toetas Rally Estonia korraldamist 2026. aastal 2,58 miljoni euroga. Ralliga seotud hinnanguline ettevõtlussektori käive oli 45 miljonit eurot ja välisrahaga seotud hinnanguline otsene maksutulu riigile 4,5 miljonit eurot. IRONMAN Tallinna 2026. aasta mõjuhinnangu järgi oli riigi toetus 850 000 eurot. Üritus tõi tagasi hinnanguliselt 1,8 miljonit eurot käibemaksuna.
Need ei ole üksikud näited. Riikliku aruande „Sport 2030” järgi toetas Kultuuriministeerium 2025. aastal rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste meetmest 15 sündmust kokku ligikaudu 2,69 miljoni euroga. Nendega seotud hinnanguline maksutulu välisrahast oli üle 5 miljoni euro. Seega ületas selle meetme sündmuste hinnanguline maksutulu eraldatud toetust märkimisväärselt. See annab rahastusele selge majandusliku põhjenduse.
Riigi rahastuse mõju on näha ka väljaspool võistluspäevi. Üks näitaja on see, kui palju suurüritusi ja nende kaudu Eestit välismeedias kajastatakse. Riikliku aruande järgi näidati Rally Estonia 2025. aasta teleülekandeid 107 riigis ning kumulatiivne telepublik ulatus 103,8 miljonini. WRC promootori andmetel on ralli iga-aastase telepubliku mediaan 70 miljonit. Lihtsustatult arvutades teeb see kuue aasta peale kokku 420 miljonit telekontakti. Aastast aastasse toimuv sündmus aitab muuta Eesti rahvusvahelise publiku ja partnerite jaoks tuttavamaks.
IRONMAN Tallinna 2026. aasta võistlusele tuli osalejaid 95 riigist. Koos saatjatega oli mõju-uuringu hinnangul välisriikidest saabunud inimesi ligikaudu 11 500. Välisosaleja viibis Eestis keskmiselt 5,2 päeva. Küsitlusele vastanutest hindas võistluse korraldust positiivselt 98%. Sellise kogemusega osalejad ja nende saatjad võivad Eestit teistelegi soovitada ning siia uusi külastajaid tuua.
Suurüritustest saavad osa ka kohalikud elanikud. Riiklik aruanne „Sport 2030” toob välja Rally Estonia tasuta sündmused ja alad, sealhulgas avatseremoonia Tartu kesklinnas, hooldusala ja EXPO Eesti Rahva Muuseumi juures ning Elva linnakatse. Nii saavad inimesed rahvusvahelisest suurvõistlusest osa ka piletit ostmata.
IRONMAN Tallinna läbiviimist toetas 2026. aastal ligi 900 vabatahtlikku. Rally Estonial osales kolm malevarühma ning 65 vabatahtlikku. Need sündmused annavad ka noortele üle Eesti ja kohalikele elanikele võimaluse osaleda rahvusvahelise võistluse korralduses. Sealt saadud kogemused võivad kasuks tulla nii järgmiste ürituste korraldamisel kui ka mujal tööelus.
Eesti riik ja meie korraldajad suudavad teha kvaliteetseid üritusi ning see leiab ka maailmas vastukaja. Korraldamise käigus omandatud oskustest ja kogemustest saavad kasu teisedki korraldajad, ettevõtjad ja üritustega seotud inimesed.
Ettevõtjate võimalused ei piirdu külastajate teenindamisega. Iga tänapäevane spordisündmus on keeruline infotehnoloogiline, turunduslik, organisatoorne ja logistiline ülesanne. Suurvõistlus ühendab lühikeseks ajaks korraldaja, omavalitsuste, politsei ja teenusepakkujate töö. Liiklus, turvalisus, tehnika ja külastajate teenindamine peavad toimima ühe tervikuna ning koostöö peab vajaduse korral ulatuma üle maakonna- või riigipiiri. Selleks välja töötatud lahendusi ja saadud koostöökogemust saab kasutada järgmistel sündmustel.
Korraldamisega kaasnev kasu jaguneb erinevate inimeste ja ettevõtjate vahel. Ühe ürituse külastaja järgmine reis, selle korraldusmeeskonna liikme kogemus ja korraldaja partneriks olnud teenusepakkuja uus tellimus võivad tuua tulu hoopis teisele ettevõttele või piirkonnale.
Just seda laiemat mõju tuleb riigi toetuste üle otsustades arvestada. Korraldaja ei saa müüa pääset Eesti tuntuse kasvule ega küsida tasu külastaja järgmise reisi eest Eesti teise piirkonda. Riik saab aga oma otsuses arvestada selle kasuga, mis korraldaja enda tulusse kunagi ei jõua.
Suurvõistluse toimumine Eestis on nähtav tulemus tööst, mida on väga raske eemalt märgata. Selle taga on aastate jooksul hoitud meeskond, suhted rahvusvaheliste partneritega ja veel palju muud. Kohalike korraldajate aastate jooksul omandatud oskused ja tekkinud koostöövõrgustikud on Eesti jaoks väärtuslik vara.
Kogemus näitab, et need oskused liiguvad ühe korraldaja juurest teise juurde. Näiteks 2024. aasta Euroopa Discgolfi Festivali meeskonda aitas Rally Estonia üks korraldaja Silver Kütt. Samuti aitas discgolfi festivali korraldajat IRONMANi meeskonnaliige Aire Veskimäe. Ühe spordiala juures saadud oskused leiavad seega kasutust ka teiste alade üritustel.
Sellele lisanduvad eestlaste saavutused FIA-s, kus Emilia Abel töötab spordidirektorina ja Priit Priimägi ohutuse alal. Suurüritused on aidanud Eesti korraldajatel omandada rahvusvahelist kogemust ja jõuda vastutusrikaste ametikohtadeni. Nende oskused ja professionaalsed võrgustikud on väärtus, millest võidab Eesti sport laiemalt.
Riik toetab aastas ligi 50 rahvusvahelise spordiürituse korraldamist. Kui 2024. aastal toetati võistluste korraldamist 4,2 miljoni euroga, siis alates 2027. aastast on kolme rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist toetava meetme maht kokku ligi 10 miljonit eurot. See näitab ürituste korraldamise kasvavat tähtsust ning korraldajate kõrgeid ambitsioone.
Praeguse rahastuskorralduse juures sõltuvad nii toetuse suurus kui ka toetatavate võistluste arv riigieelarve võimalustest ja toetusmeetmete mahust. Suur osa seni korraldatud rahvusvahelistest suurüritustest toob Eesti riigile nii otsest kui kaudset majanduslikku kasu.
Kas osa sellest kasust võiks jõuda tagasi ürituste korraldajate toetuseks, et kasvatada edaspidist tulu? See võiks julgustada korraldajaid kavandama suuremaid ja professionaalsemalt korraldatud sündmusi ning tegema omavahel rohkem koostööd. Nii kasvaks ka nende ürituste majanduslik mõju riigile ja kohalikele piirkondadele. Selleks tuleks arutada, kuidas muuta senist toetussüsteemi nii, et rahastamine oleks süsteemsem ja iseseisvam ning sõltuks vähem ühekordsetest otsustest.
Eesti positsiooni rahvusvahelise korraldajana näitab õigus korraldada 2027. aasta laskesuusatamise MM Otepääl ja 2029. aasta korvpalli EMi alagrupiturniir Tallinnas. Eesti riik ja meie korraldajad on rahvusvaheliselt tõsiseltvõetavad partnerid. Sellise tulemuseni on jõutud pikaajalise töö ning nii korraldajate kui ka riigi investeeringutega.
Riigi senisel panusel on olnud vahetu rahaline tulemus, kuid selle mõju on märksa laiem. Aastatepikkune töö ja investeeringud on aidanud Eesti korraldajatel jõuda uute rahvusvaheliste võistlusteni ning suurendanud Eesti tuntust ja tugevdanud meie positsiooni maailmas.
Ühe sündmuse majandusmõju hinnang annab ülevaate selle vahetust rahalisest mõjust, kuid ei näita, millist väärtust loob suurürituste järjepidev korraldamine aastate jooksul. Ometi peaks riik toetuste üle otsustades arvestama ka selle laiema kasuga.
Mida riik rahvusvahelisi suurüritusi toetades saab?
Nii Eesti kui ka teised riigid panustavad rahaliselt rahvusvaheliste suurürituste korraldamisse. Seda teevad nii suured kui ka väikesed riigid. Riigid ostavad sellega endale rahvusvahelist nähtavust, suurendavad elanike uhkust oma koduriigi üle, soodustavad tervislikke eluviise, tutvustavad maailmale korralduses osalevaid ettevõtjaid ja toovad turiste.
Suurürituste toetamine on ka osa välispoliitikast. Väikeriikidele on rahvusvaheline nähtavus ja tuntus eksistentsiaalne. Eesti välispoliitika arengukava 2030 selgitabki, et väikeriigi turvalisus, mõju ja osalus rahvusvahelises koostöös sõltuvad tuntusest ja mainest rohkem kui suurriikidel.
Suurürituste rahvusvaheline tähendus on seega turismist ja vahetust majanduslikust kasust laiem. Riik ei panusta üksnes mõnda võistluspäeva, mil liiklus on häiritud ja turiste tavalisest rohkem. Selle raha mõju ulatub võistluspaigast ja -ajast kaugemale.
Sama lähenemine peegeldub riigi spordipoliitikas. „Sport 2030” elluviimise aruandes käsitletakse sporti osana kultuurist ja noorsootööst ning seostatakse seda lõimumise, tööhõive ja majandustegevusega. Aruanne rõhutab veel, et oluline osa spordipoliitika tulemustest eeldab järjepidevat tegevust ning neid tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa.
Milline on suurürituste vahetu rahaline mõju?
Kultuuriministeerium toetas Rally Estonia korraldamist 2026. aastal 2,58 miljoni euroga. Ralliga seotud hinnanguline ettevõtlussektori käive oli 45 miljonit eurot ja välisrahaga seotud hinnanguline otsene maksutulu riigile 4,5 miljonit eurot. IRONMAN Tallinna 2026. aasta mõjuhinnangu järgi oli riigi toetus 850 000 eurot. Üritus tõi tagasi hinnanguliselt 1,8 miljonit eurot käibemaksuna.
Need ei ole üksikud näited. Riikliku aruande „Sport 2030” järgi toetas Kultuuriministeerium 2025. aastal rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste meetmest 15 sündmust kokku ligikaudu 2,69 miljoni euroga. Nendega seotud hinnanguline maksutulu välisrahast oli üle 5 miljoni euro. Seega ületas selle meetme sündmuste hinnanguline maksutulu eraldatud toetust märkimisväärselt. See annab rahastusele selge majandusliku põhjenduse.
Suurürituste mõju ulatub võistluspäevadest kaugemale
Riigi rahastuse mõju on näha ka väljaspool võistluspäevi. Üks näitaja on see, kui palju suurüritusi ja nende kaudu Eestit välismeedias kajastatakse. Riikliku aruande järgi näidati Rally Estonia 2025. aasta teleülekandeid 107 riigis ning kumulatiivne telepublik ulatus 103,8 miljonini. WRC promootori andmetel on ralli iga-aastase telepubliku mediaan 70 miljonit. Lihtsustatult arvutades teeb see kuue aasta peale kokku 420 miljonit telekontakti. Aastast aastasse toimuv sündmus aitab muuta Eesti rahvusvahelise publiku ja partnerite jaoks tuttavamaks.
IRONMAN Tallinna 2026. aasta võistlusele tuli osalejaid 95 riigist. Koos saatjatega oli mõju-uuringu hinnangul välisriikidest saabunud inimesi ligikaudu 11 500. Välisosaleja viibis Eestis keskmiselt 5,2 päeva. Küsitlusele vastanutest hindas võistluse korraldust positiivselt 98%. Sellise kogemusega osalejad ja nende saatjad võivad Eestit teistelegi soovitada ning siia uusi külastajaid tuua.
Suurüritustest saavad osa ka kohalikud elanikud. Riiklik aruanne „Sport 2030” toob välja Rally Estonia tasuta sündmused ja alad, sealhulgas avatseremoonia Tartu kesklinnas, hooldusala ja EXPO Eesti Rahva Muuseumi juures ning Elva linnakatse. Nii saavad inimesed rahvusvahelisest suurvõistlusest osa ka piletit ostmata.
IRONMAN Tallinna läbiviimist toetas 2026. aastal ligi 900 vabatahtlikku. Rally Estonial osales kolm malevarühma ning 65 vabatahtlikku. Need sündmused annavad ka noortele üle Eesti ja kohalikele elanikele võimaluse osaleda rahvusvahelise võistluse korralduses. Sealt saadud kogemused võivad kasuks tulla nii järgmiste ürituste korraldamisel kui ka mujal tööelus.
Eesti riik ja meie korraldajad suudavad teha kvaliteetseid üritusi ning see leiab ka maailmas vastukaja. Korraldamise käigus omandatud oskustest ja kogemustest saavad kasu teisedki korraldajad, ettevõtjad ja üritustega seotud inimesed.
Ettevõtjate võimalused ei piirdu külastajate teenindamisega. Iga tänapäevane spordisündmus on keeruline infotehnoloogiline, turunduslik, organisatoorne ja logistiline ülesanne. Suurvõistlus ühendab lühikeseks ajaks korraldaja, omavalitsuste, politsei ja teenusepakkujate töö. Liiklus, turvalisus, tehnika ja külastajate teenindamine peavad toimima ühe tervikuna ning koostöö peab vajaduse korral ulatuma üle maakonna- või riigipiiri. Selleks välja töötatud lahendusi ja saadud koostöökogemust saab kasutada järgmistel sündmustel.
Korraldamisega kaasnev kasu jaguneb erinevate inimeste ja ettevõtjate vahel. Ühe ürituse külastaja järgmine reis, selle korraldusmeeskonna liikme kogemus ja korraldaja partneriks olnud teenusepakkuja uus tellimus võivad tuua tulu hoopis teisele ettevõttele või piirkonnale.
Just seda laiemat mõju tuleb riigi toetuste üle otsustades arvestada. Korraldaja ei saa müüa pääset Eesti tuntuse kasvule ega küsida tasu külastaja järgmise reisi eest Eesti teise piirkonda. Riik saab aga oma otsuses arvestada selle kasuga, mis korraldaja enda tulusse kunagi ei jõua.
Korraldusoskus on Eesti väärtus
Suurvõistluse toimumine Eestis on nähtav tulemus tööst, mida on väga raske eemalt märgata. Selle taga on aastate jooksul hoitud meeskond, suhted rahvusvaheliste partneritega ja veel palju muud. Kohalike korraldajate aastate jooksul omandatud oskused ja tekkinud koostöövõrgustikud on Eesti jaoks väärtuslik vara.
Kogemus näitab, et need oskused liiguvad ühe korraldaja juurest teise juurde. Näiteks 2024. aasta Euroopa Discgolfi Festivali meeskonda aitas Rally Estonia üks korraldaja Silver Kütt. Samuti aitas discgolfi festivali korraldajat IRONMANi meeskonnaliige Aire Veskimäe. Ühe spordiala juures saadud oskused leiavad seega kasutust ka teiste alade üritustel.
Sellele lisanduvad eestlaste saavutused FIA-s, kus Emilia Abel töötab spordidirektorina ja Priit Priimägi ohutuse alal. Suurüritused on aidanud Eesti korraldajatel omandada rahvusvahelist kogemust ja jõuda vastutusrikaste ametikohtadeni. Nende oskused ja professionaalsed võrgustikud on väärtus, millest võidab Eesti sport laiemalt.
Kuidas spordiüritustesse veelgi enam investeerida?
Riik toetab aastas ligi 50 rahvusvahelise spordiürituse korraldamist. Kui 2024. aastal toetati võistluste korraldamist 4,2 miljoni euroga, siis alates 2027. aastast on kolme rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist toetava meetme maht kokku ligi 10 miljonit eurot. See näitab ürituste korraldamise kasvavat tähtsust ning korraldajate kõrgeid ambitsioone.
Praeguse rahastuskorralduse juures sõltuvad nii toetuse suurus kui ka toetatavate võistluste arv riigieelarve võimalustest ja toetusmeetmete mahust. Suur osa seni korraldatud rahvusvahelistest suurüritustest toob Eesti riigile nii otsest kui kaudset majanduslikku kasu.
Kas osa sellest kasust võiks jõuda tagasi ürituste korraldajate toetuseks, et kasvatada edaspidist tulu? See võiks julgustada korraldajaid kavandama suuremaid ja professionaalsemalt korraldatud sündmusi ning tegema omavahel rohkem koostööd. Nii kasvaks ka nende ürituste majanduslik mõju riigile ja kohalikele piirkondadele. Selleks tuleks arutada, kuidas muuta senist toetussüsteemi nii, et rahastamine oleks süsteemsem ja iseseisvam ning sõltuks vähem ühekordsetest otsustest.
Eesti positsiooni rahvusvahelise korraldajana näitab õigus korraldada 2027. aasta laskesuusatamise MM Otepääl ja 2029. aasta korvpalli EMi alagrupiturniir Tallinnas. Eesti riik ja meie korraldajad on rahvusvaheliselt tõsiseltvõetavad partnerid. Sellise tulemuseni on jõutud pikaajalise töö ning nii korraldajate kui ka riigi investeeringutega.
Riigi senisel panusel on olnud vahetu rahaline tulemus, kuid selle mõju on märksa laiem. Aastatepikkune töö ja investeeringud on aidanud Eesti korraldajatel jõuda uute rahvusvaheliste võistlusteni ning suurendanud Eesti tuntust ja tugevdanud meie positsiooni maailmas.