Uudised
Mida teha, kui osanikud või aktsionärid ei kinnita majandusaasta aruannet?
Mida teha, kui osanikud või aktsionärid ei kinnita majandusaasta aruannet?
Majandusaasta aruande esitamise kohustus äriregistrile on Eesti ettevõtjatele hästi teada. Ometi on vaid mõned päevad enne 2025. majandussaasta aruande esitamise tähtaega suurel osal ühingutest aruanne veel esitamata. Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Annika Vait selgitab, mida teha olukorras, kus osanikud või aktsionärid aruannet ei kinnita.
E-äriregistri andmetel on praeguseks majandusaasta aruande esitanud alla poole Eestis registreeritud ühingutest. Esitamata jätmise põhjused on erinevad – alates raamatupidajate ja audiitorite suurest töökoormusest kuni teadliku kohustuse eiramiseni. Viimasel juhul loodetakse sageli, et riik kustutab ühingu registrist kiirkorras.
2024-2025. aastatel toimunud ulatusliku registripuhastuse käigus kustutati riigi poolt äriregistrist üle 35 000 ühingu. Tagasi on neist registrisse ennistatud alla 2500, mis viitab, et paljudele ühingutele oli riigi poolt kustutada jätmine teadlik ja oodatud samm.
Samas ei pruugi oma kohustuste riigile jätmine olla loodetud odav lahendus. 2024-2025 aastatel määrati kokku peaaegu 50 000 trahvi majandusaasta aruande õigeaegse esitamata jätmise eest. Trahvi võivad saada nii ühing ise kui ka juhatuse liikmed ning mõnel juhul isegi osanikud.
Üheks sagedaseks probleemiks aruande kinnitamisel on osanike või aktsionäride vahelised lahkhelid. Sellisel juhul ei kinnitata juhatuse poolt koostatud aruannet ning juhatus satub olukorda, kus tal puudub võimalus oma seaduslikku kohustust täita – nimelt võib äriregistrile esitada vaid kinnitatud aruande.
Selle olukorra lahendamiseks jõustus 2023. aastal seadusemuudatus, mis lubab teatud ühinguvormide juhatustel esitada registrile ka kinnitamata majandusaasta aruande koos vastava märkega. Selline võimalus kehtib osaühingutele, aktsiaseltsidele, mittetulundusühingutele, erakondadele, tulundusühistutele, maaparandusühistutele ja ametiühingutele. Näiteks korteriühistutele ja sihtasutustele see võimalus ei laiene.
Uus regulatsioon annab juhatuse liikmetele seega selge tegutsemisraamistiku erandlikes olukordades. Samas tuleb meeles pidada, et juhatusel on jätkuvalt kohustus aruanne kõrgemale organile kinnitamiseks esitada ning vajadusel selleks koosolek kokku kutsuda. Kui aruanne jääb siiski kinnitamata, on juhatusel enamiku ühingute puhul võimalus see esitada registrile kinnitamata kujul koos vastava märkega. Nii on võimalik vältida trahve ja ühingu võimalikku registrist kustutamist.
Oluline on ka teada, et kinnitamata aruande esitamine ei lõpeta juhatuse kohustusi. Seadusemuudatuse seletuskiri rõhutab, et kui aruanne hiljem kinnitatakse, tuleb juhatusel see registrile kordusaruandena uuesti esitada. Usaldusväärsuse ja maine seisukohast tasub arvestada, et märge kinnitamata aruande esitamise kohta on äriregistris aruande juures nähtav ka kolmandatele isikutele.
E-äriregistri andmetel on praeguseks majandusaasta aruande esitanud alla poole Eestis registreeritud ühingutest. Esitamata jätmise põhjused on erinevad – alates raamatupidajate ja audiitorite suurest töökoormusest kuni teadliku kohustuse eiramiseni. Viimasel juhul loodetakse sageli, et riik kustutab ühingu registrist kiirkorras.
Kohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua trahvi
2024-2025. aastatel toimunud ulatusliku registripuhastuse käigus kustutati riigi poolt äriregistrist üle 35 000 ühingu. Tagasi on neist registrisse ennistatud alla 2500, mis viitab, et paljudele ühingutele oli riigi poolt kustutada jätmine teadlik ja oodatud samm.
Samas ei pruugi oma kohustuste riigile jätmine olla loodetud odav lahendus. 2024-2025 aastatel määrati kokku peaaegu 50 000 trahvi majandusaasta aruande õigeaegse esitamata jätmise eest. Trahvi võivad saada nii ühing ise kui ka juhatuse liikmed ning mõnel juhul isegi osanikud.
Osanike või aktsionäride lahkhelide tõttu ei pea aruanne esitamata jääma
Üheks sagedaseks probleemiks aruande kinnitamisel on osanike või aktsionäride vahelised lahkhelid. Sellisel juhul ei kinnitata juhatuse poolt koostatud aruannet ning juhatus satub olukorda, kus tal puudub võimalus oma seaduslikku kohustust täita – nimelt võib äriregistrile esitada vaid kinnitatud aruande.
Selle olukorra lahendamiseks jõustus 2023. aastal seadusemuudatus, mis lubab teatud ühinguvormide juhatustel esitada registrile ka kinnitamata majandusaasta aruande koos vastava märkega. Selline võimalus kehtib osaühingutele, aktsiaseltsidele, mittetulundusühingutele, erakondadele, tulundusühistutele, maaparandusühistutele ja ametiühingutele. Näiteks korteriühistutele ja sihtasutustele see võimalus ei laiene.
Uus regulatsioon annab juhatuse liikmetele seega selge tegutsemisraamistiku erandlikes olukordades. Samas tuleb meeles pidada, et juhatusel on jätkuvalt kohustus aruanne kõrgemale organile kinnitamiseks esitada ning vajadusel selleks koosolek kokku kutsuda. Kui aruanne jääb siiski kinnitamata, on juhatusel enamiku ühingute puhul võimalus see esitada registrile kinnitamata kujul koos vastava märkega. Nii on võimalik vältida trahve ja ühingu võimalikku registrist kustutamist.
Oluline on ka teada, et kinnitamata aruande esitamine ei lõpeta juhatuse kohustusi. Seadusemuudatuse seletuskiri rõhutab, et kui aruanne hiljem kinnitatakse, tuleb juhatusel see registrile kordusaruandena uuesti esitada. Usaldusväärsuse ja maine seisukohast tasub arvestada, et märge kinnitamata aruande esitamise kohta on äriregistris aruande juures nähtav ka kolmandatele isikutele.