Uudised

Kiievis nägin Dneprit. Dnepr ei palu luba voolamiseks, vaid on voolanud läbi sajandite ükskõikselt oma kallastel paiknenud end vankumatuks pidanud erinevate impeeriumite suhtes. Tal on aja privileeg. Ukrainal polnud aja privileegi – ta tõugati kärestikku, uju või upu. Eesti aga seisab jõekaldal, kus õhk on eksitavalt rahulik, kirjutab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Artur Sanglepp.

See rahu ei ole turvalisus, vaid vaikus enne kärestikku kukkumist. Aeg võib toimida mitte ressursi, vaid lõksuna – meelitades sind uskuma, et otsustamiseks jagub aega küllaga. Rahuaja rutiinid – kõik vaid haprad pillirookõrred, kui üleujutus tuleb. Kujutada endale ette, et siis saab rahus joonistada diagramme, see on jõe vaikuse võtmine olukorra püsivuse pähe. Dnepr sosistab: kui veed tõusevad, ei ehita te mitte vee peal, vaid vee all. Ukraina kinnitab, et vesi on pahkluudeni.

Riskide juhtimises on uus ajastu pea kõikides valdkondades – kindlustused ja edasikindlustused, hajutamine ja varundamine, kõrgetasemelised vastavuskontrollid. Ukraina kogemus näitab, et tootmine on aina enam hajutatud, peidetud ja muidugi modulaarne, et tõrked tarneahelas ei muutuks tootmise takistajaks. Näib, et kaitse tulevik soosib süsteeme, mis on kohanemisvõimelised ja suudavad end taastoota kiiremini, kui neid suudetakse hävitada.

Kas liberaliseerivat reformi saaks võtta riigi nahavahetusena, umbes nagu madu oma nahka vahetab? Selleks, et seestpoolt pääseks välja midagi kiiremat, väledamat ja agressiivsemat? Ukraina tegi seda, sest talle ei jäänud valikut. Improviseerimisest sai tava, kiirusest doktriin, ebaõnnestumistest õppimine kui tavaelu osa.

Kui Dnepr midagi õpetab, siis seda, et jäävus on illusioon. Mis kestab, see kohaneb. Erasektorist lähtuvat innovatsiooni kaitsevaldkonnas tuleks ehk vaadelda rohkem nagu tsiviilsfäärist pärinevat relva, millel on eriline kohanemisvõime muutuvate oludega.

Kus on Eestis koht, kus sõdurite pragmaatilisus ja inseneride lennukad ideed kohtuks ühtses tagasisidestatud arenduse protsessis? Seni seda kohta pole. Ukrainas sünnivad prototüübid esmaspäeval, mida testitakse reedeks ja pühapäeval nad juba põlevad taevas või tekitavad vaenlasele kahju.

Eestile kuluks ära sama rütm – tagasiside on vahetu ja efektiivne. Üleskutsed kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse rajamiseks on kõlanud tänaseks mitmetel valdkonna üritustel. Meenutades ründedroonide kesköist „laulu“, kordan seda üleskutset lõpetuseks ka siin.

Artur käis Ukrainas Darkstar poolt korraldatud kaitsetehnoloogia bootcampis, kus nõustas osalevaid ettevõtteid õigusteemadel.