Uudised
Tööandjad said selge õiguse kontrollida töötajate joovet
Tööandjad said selge õiguse kontrollida töötajate joovet
26. oktoobril 2026 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Ühe olulise muudatusena on nüüd tööandjal selge õiguslik alus kontrollida töötaja joovet ja töödelda selleks vajalikke isikuandmeid. Kusjuures kontrollida saab nii alkoholi kui ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joovet. RASKi jurist Maria-Helena Rahumets annab ülevaate jõustunud seadusemuudatustest.
Tööandja võib töötaja joovet kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kahtlus ei saa olla pelgalt oletus, vaid peab tuginema konkreetsetele asjaoludele – näiteks kui töötaja tuleb tööle joobele viitavate tunnustega, olgu selleks ebastabiilne kõnnak, häiritud kõne või alkoholilõhn suus. Teatud erandjuhtudel ei pea põhjendatud kahtlust esinema. Seda juhul kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas. Teisisõnu, kui tegemist on tööga, kus ka hoolsalt tegutsedes võib ühe vale liigutuse tõttu tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli (nt bussi- või kraanajuht, plahvatusohtliku ainega tegelev laboritöötaja või kõrgepingeliini elektrik).
Enne joobe kontrollimist peab tööandja koostama joobe kontrollimise korra ja seda töötajatele tutvustama. Kord võib olla osa töökorraldusreeglitest või eraldiseisev dokument, ning peaks sisaldama vähemalt järgmist:
Tööandjal on seadusest tulenev kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Samas ei tähenda see automaatselt töösuhte lõppu. Kui tööandja kaalub joobes töötajaga töölepingu ülesütlemist, tuleb hinnata rikkumise asjaolusid ja raskust ning järgida töölepingu seaduse nõudeid. Reeglina tuleb töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada, et järgmine rikkumine võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise.
Millal võib töötaja joovet kontrollida?
Tööandja võib töötaja joovet kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kahtlus ei saa olla pelgalt oletus, vaid peab tuginema konkreetsetele asjaoludele – näiteks kui töötaja tuleb tööle joobele viitavate tunnustega, olgu selleks ebastabiilne kõnnak, häiritud kõne või alkoholilõhn suus. Teatud erandjuhtudel ei pea põhjendatud kahtlust esinema. Seda juhul kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas. Teisisõnu, kui tegemist on tööga, kus ka hoolsalt tegutsedes võib ühe vale liigutuse tõttu tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli (nt bussi- või kraanajuht, plahvatusohtliku ainega tegelev laboritöötaja või kõrgepingeliini elektrik).
Tööandja peab kehtestama joobe kontrollimise korra
Enne joobe kontrollimist peab tööandja koostama joobe kontrollimise korra ja seda töötajatele tutvustama. Kord võib olla osa töökorraldusreeglitest või eraldiseisev dokument, ning peaks sisaldama vähemalt järgmist:
- joobe kontrollimise protseduur, sh kuidas täpselt joovet kontrollitakse;
- positiivse tulemuse tähendus ja tagajärjed töötajale;
- töötaja kaitse meetmed, sh vajadusel kordusproovi või alternatiivse kontrolli võimalus;
- kontrollimisest keeldumise tagajärjed;
- tulemuste dokumenteerimise ja säilitamise viis;
- mõõtmistulemuse vaidlustamise kord.
Joove ei tähenda automaatselt õigust tööleping üles öelda
Tööandjal on seadusest tulenev kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Samas ei tähenda see automaatselt töösuhte lõppu. Kui tööandja kaalub joobes töötajaga töölepingu ülesütlemist, tuleb hinnata rikkumise asjaolusid ja raskust ning järgida töölepingu seaduse nõudeid. Reeglina tuleb töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada, et järgmine rikkumine võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise.