Uudised

Kaitsetööstuse areng Eestis on jõudnud murdepunkti – investeerimisfondid ja kasvav erasektori huvi loovad uusi rahastusvõimalusi, kuid ettevõtted seisavad endiselt silmitsi ka väljakutsetega. Intellektuaalomandi kaitse, tehnoloogia kiire vananemine ja regulatiivsed piirangud muudavad investoritele ja ettevõtjatele pildi mõneti keeruliseks.

Advokaadibüroo RASK partner ja tehnoloogiavaldkonna kaasjuht Timo Kullerkupp selgitab intervjuus, kuidas saavad ettevõtted neid riske maandada ning millised võimalused on kapitali kaasamiseks. Samuti avab ekspert, kuidas regulatsioonid ja tehnoloogia areng mõjutavad Eesti kaitsetööstuse tulevikku ning milliseid samme peaksid ettevõtted astuma, et kindlustada pikaajaline edu.

Millised on tänased võimalused Eesti kaitsetööstuse ettevõtetel raha kaasamiseks?

Ajalooliselt on nii traditsioonilistel riskikapitali fondidel kui ka teistel varajase faasi idufirmadesse investeerivatel fondidel olnud piirangud, mis ei luba neil panustada sõjatööstusesse. Peamine põhjus on olnud eetiline kahtlus sõja- ja kaitsetööstuse suhtes. Seetõttu ei ole suurem osa Eestis seni loodud fonde saanud investeerida sõjalise ja kahese kasutusega toodetesse ning seotud tehnoloogiate arendamisse. See on viinud institutsionaalse kapitali nappuseni kaitsetööstuse rahastamisel.

Tänaseks on olukord muutunud. Valitsus on loonud 100 miljoni euro suuruse fondi kaitsetööstuse investeeringute toetuseks ning Euroopa Kaitsefond pakub toetusi teadus- ja arendusprojektidele. Lisaks on loodud veel erinevaid erasektori fonde, mis otsivad väärtuslikke investeerimisvõimalusi.

Millised on peamised riskid, millega kaitsetööstuse ettevõtted peaksid investeeringuid kaasates arvestama?

Nõudlus kaitsetehnoloogiate järele on täna ja ilmselt ka tulevikus kõrge. Samas esitavad ärimudeliga seotud riskid täna erinevaid väljakutseid. Riskiks ja võimaluseks on üheaegselt ka tehnoloogia kiire vananemine. Ukraina kogemus on näidanud, et isegi innovaatilised lahendused võivad muutuda kiiresti ebaefektiivseks, sest vastaspooled arendavad sama kiiresti vastumeetmeid.

Suureks väljakutseks on intellektuaalomandi kaitse. Patendi saamiseks tuleb lahendus avalikustada, mis võib olla kaitsetööstuses keeruline. Lisaks on sõjaolukorras fookus pigem toote arendamisel ja sõja võitmisel, mitte patentidel ja intellektuaalomandil. See tähendab, et täna keskendutakse pigem tehnoloogia arendamisele, mitte ettevõtte ülesehitamisele. See taandub omakorda ärimudelitesse ning investorite kontekstis väljumisstrateegiatesse, milles on palju ebaselget.

Ka tuleb arvestada, et kaitsetehnoloogiatesse investeerimisel on väljumisteks ehk exit’iteks veelgi piiratumad võimalused. Tihti on ainus realistlik ostja suur sõjatööstuse kontsern, kuid kuna riigid soovivad omada samuti teatavat kontrolli selliste tehingute üle, siis on investori raha saamise perspektiiv üsna keeruline.

Milliseid strateegiaid saavad ettevõtted kasutada nende riskide maandamiseks?

Kuigi riskid on märkimisväärsed, saab neid läbimõeldud ja selgete strateegiatega maandada. Suured kaitsetööstuse kontsernid otsivad pidevalt uusi tehnoloogiaid ning on valmis edukad lahendused ära ostma. Seetõttu on oluline arendada tehnoloogiat, mille järele on reaalne nõudlus ning mis sobitub suuremate kontsernide strateegiatesse. Ka on paljudel tehnoloogiatel kasutusrakendusi erasektoris, mis võimaldab tehnoloogiatelt tulu teenida.

Ettevõtted peavad mõistma, et institutsionaalse raha kaasamine aitab viia ettevõtluse mitmes aspektis uuele tasemele, näiteks tuua teadlikkust intellektuaalomandi kaitsest ning avada võimalusi selle paremaks haldamiseks.

Riiklikul ning rahvusvahelisel tasemel on kaitsetööstus saanud oluliseks prioriteediks. Kapitaliturud rallivad ning Saabi ja Rheinmetalli aktsiad naudivad uhket tõusu. Meie oma kaitsetööstusel peaks olema väga paindlikud võimalused koostööks Eesti kaitsejõududega ning seda nii tootearenduses kui ka tarnijana. Regulatsioone tuleb selles kontekstis üle vaadata ning keskenduda kaitsevaldkonna innovatsioonirahastuse võimalustele.

Kogu kaitsevaldkonna buum ärgitab kindlasti ka erinevaid pettureid. Kuidas siin mitte reha otsa komistada?

Loeb vaid varasem kogemus ja tehtud tööd – alati peab põhjalikult vaatama ja veenduma, kellega sul tegemist on. Täna tullakse kindlasti raha pakkuma ka petturite poolt. Ainus võimalus pahatahtlike kavatsuste avastamiseks on vaadata põhjalikult, kellesse on varasemalt investeeritud ning kuulata ära nende lood. On kõlanud jutte, et Ukrainas on pea poolte investorite suunas esitatud intellektuaalomandi väärkasutuse etteheiteid. Ehk siis veelkord, oma ettevõtte ja tehnoloogia kaitsmine peab olema prioriteet.

Millised on Eesti kaitsetehnoloogia sektori konkurentsieelised?

Eesti peamine eelis on selge motivatsioon ja praktiline vajadus. Meie geopoliitiline asukoht ja väiksus tingib fookuse innovatsioonile ja nutikate lahenduste arendamisele. Lisaks on meil tugev idufirmade ökosüsteem, kus on harjutud kiiresti uusi ideid realiseerima ja nendest äri kasvatama. Samuti on Eesti tugev e-riigi lahenduste poolest, mis loob soodsa keskkonna kaitsetehnoloogia arendamiseks ja haldamiseks. Puudusena tuleb aga välja tuua riigi väga ettevaatlikku suhtumist innovatsiooni ja ikkagi äärmiselt pikki menetlusi. Selle viimase puhul ei saa taandada seda võrdlusesse teiste riikidega, vaid võrdlus peab toimuma tegeliku vajaduse ja eluga. Innovatsiooni toetamine vajab julgust, paindlikkust ja riigipoolset proaktiivsust.

Kas ja mida tuleks tänases regulatsioonis muuta, et valdkonna arengut toetada?

Sõjalise ja kahese kasutusega toodetele kehtiv regulatsioon on mahukas ning investorid jälgivad täpselt, et ettevõtted tegutseksid vastavalt kehtivatele nõuetele. Ukrainas on võimalik kiiresti saada toimivale prototüübile lahinguväljal tagasisidet, kuid kui seda tehakse ekspordi reegleid rikkudes, võib see ettevõtte tegevusele kiire lõpu teha. Kuigi regulatsioonid on ajamahukad, on nende järgimine ettevõtte pikaajalise edu tagamiseks hädavajalik. Ukraina jaoks võib olla kriitiline, kas uus tehnoloogia jõuab rindele ühe või 30 päevaga, kuid ettevõtte enda seisukohalt on oluline tagada, et arendatud lahendused vastavad regulatiivsetele nõuetele. Ainult sel viisil saab tehnoloogia püsima jääda ja oma eesmärki täita.

Mis on riigi kõige positiivsem panus kaitsetööstuse arendamisel?

Kindlasti väärib tunnustamist, et riik on algatanud eriplaneeringu kaitsetööstuspargi loomiseks, mis vähendaks tänaseid takistusi ja kiirendaks tootmise alustamist. Kui lisaks tehnoloogiate arendamisele suudaksime ka tootmise Eestisse tuua, oleks see valdkonnale suur võit.

Millist rolli saavad õigusnõustajad selles sektoris täita?

Õigusnõustajad aitavad kaitsetööstuse ettevõtetel valmistuda investeeringute kaasamiseks, toetades sellega, et tehnoloogia on juriidiliselt kaitstud ja rahastatav. Samuti aitavad nad navigeerida keerulises regulatiivses keskkonnas, näiteks seoses ekspordilubade, litsentside ja intellektuaalomandi kaitsega. Riigi tasandil saaksid õigusnõustajad aidata ka õiguskeskkonna kujundamisel, et muuta regulatsioonid innovatsiooni toetavamaks, näiteks riigihangete reeglite kohandamise kaudu.

Kuidas peaks kaitsetehnoloogia ettevõte oma intellektuaalomandit kaitsma?

Sarnaselt teiste valdkondadega on ka sõja- ja kaitsetööstuse toodete puhul olulisel kohal intellektuaalomandi õiguste kaitse. Eelkõige on olulised autoriõiguste, ärisaladuse kaitse ning patendiga seonduvad küsimused. Kriitiline on, et ettevõtja mõtleb läbi, mis on tema vaates kõige efektiivsem viis oma leiutiselt või teoselt tulu teenida ning koostab sellest lähtuvalt ka intellektuaalomandi strateegia.

 Intellektuaalomandi esmane reegel on, et see peab kuuluma ettevõttele. Oluline on veel, et leiutisel põhinevat toodet ei paisataks müüki enne patenditaotluse esitamist. See välistab tõenäoliselt kaitse. Patent ei pruugi aga olla alati kõige olulisem viis leiutistelt tulu teenimiseks. Eriti kaitsetehnoloogiate puhul. Kui kasutada tootmiseks kolmandate isikute teenuseid, siis on võimalik näiteks konfidentsiaalsuskohustuste kaudu tagada, et seonduv info ei levi.

Miks on oluline, et Ukraina kodanikud said võimaluse Eestis asutada ja omada kaitsetehnoloogia ettevõtteid?

See samm aitab tugevdada Ukrainat, samuti kaitsetööstust ja pakub nende ettevõtetele turvalist keskkonda tegevuse arendamiseks. Eesti e-riigi lahendused võimaldavad neil tehnoloogiat turvaliselt arendada ning annavad investeeringute kaasamiseks vajaliku usaldusväärsuse. Kui Ukraina ettevõtetesse investeerimine on keeruline, siis Eesti kaudu on see oluliselt lihtsam. Selge on see, et innovatsioon on seal kõige kiirem, kus selle järele on kõige pakilisem vajadus. Eesti aitab sellega nii Ukrainat kui ka enda kaitsetööstuse arengut.

Kas ja kui palju on Eestis kaitsetehnoloogia valdkonnas järgmise "ükssarviku" potentsiaali?

Sõjatööstus on olnud paljude tsiviiltehnoloogiate arengu allikaks, seega on üsna reaalne, et mõni praegu arendatav tehnoloogia saab juba varsti ka tsiviilkasutuses globaalselt edukaks. Eestis on mitmeid paljulubavaid ettevõtteid, nagu Frankenburg ja Defsecintel, mis võivad kujuneda suureks edulooks. Eesti kaitsetööstus on arenguhüppel, kuid pikaajaline edu sõltub õiguslikust selgusest, regulatsioonide paindlikkusest ja strateegilisest rahastusest. Ettevõtted, kes suudavad oma tehnoloogiat kaitsta ja investoreid kaasata, võivad lähiaastatel tõusta valdkonna uueks edulooks.