Kliendi edukas esindamine Riigikohtus vaidluses PRIA toetusrahade kasutamise üle.
Sisu
RASK nõustas Rannakalad MTÜ-d vaidluses PRIA-ga toetuste tagasinõude küsimuses, mis puudutas Pärnumaal asuva sadama kala esmavastuvõtu- ja esmajahutushoone ehitamiseks ning sinna jahutusseadmete soetamiseks ja paigaldamiseks saadud PRIA toetuse kasutamist. PRIA seisukoha järgi rikuti toetuse sihtotstarbelise kasutamise nõuet. Antud põhjusel nõudis PRIA toetust tagasi.
Riigikohus rahuldas RASKi kliendi kassatsioonkaebuse, tühistades Tartu Ringkkonna otsuse, mille alusel tulnuks RASKi kliendil täisulatuses tagasi maksta Liu sadamahoone arendamiseks eraldatud PRIA poolne toetusraha 429 734eur.
Riigikohus leidis, et varasemalt asja lahendanud kohtud on kohaldanud õigust valesti, sest on jätnud tähelepanuta, et PRIA pidi tegevuse kestvusnõude hindamisel lähtuma erinevast tähtajast. Samuti märkis Riigikohus, et kohtud on alusetult jätnud tuvastamata, et PRIA rikkus tagasinõude otsuse tegemisel kaalutlusreegleid.
Täpsemalt juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et toetusega rajatud hoone ja soetatud seadmete kasutaja muutmine üksi ei saa olla kestvustingimuse rikkumise tuvastamise aluseks. Analüüsida tulnuks ka seda, kas kolmanda isiku tegevus hoones tähendab meetme eesmärki arvestades tegevuse märkimisväärset muutust. Samuti märkis kohus, et toetuse taotlemiseks mittetulundusühingu moodustamine ei viita pettusele ega kuritarvitusele, kui sidemed toetust taotlenud isikute vahel ei välista kehtiva õiguse kohaselt toetuse andmist. Viimast PRIA otsusest ei nähtunud.
Seoses toetuse eesmärkide järgimisega selgitas Riigikohus, et PRIA ja kohtud on liiga kitsalt lähtunud kaebaja toetustaotlusest ja eriti taotluses kirjeldatud äriplaanist ning jätnud arvesse võtmata määruses nr 1198/2006 ja „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskavas“ ette nähtud meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ eesmärgi. Sellest tulenevalt oli ka ekslik PRIA hinnang, et kaebaja on toime pannud rikkumise.
Riigikohus märkis, et isegi kui kõik äriplaanis kavandatud tegevused pole realiseerunud, võib tegevus üldises plaanis olla kooskõlas toetuse aluseks oleva meetme eesmärgiga või lõpptulemusena aidata kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Kõneluse kohtuotsuse laiem tähendus seisneb veel täiendavalt selles, et Riigikohus leidis lahendis, et PRIA pidanuks lähtuma tegevuse kestvusnõude hindamisel Euroopa Nõukogu määruses sätestatud tähtajast (5 aastat) ja tingimustest. Riigikohus täpsustas ka, et oluline pole mitte raha maksmise aeg, vaid hoopis rahastamisotsuse tegemise aeg. Kokkuvõttes on seega toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg 5 aastat alates rahastamise otsuses.
Riigikohus rahuldas RASKi kliendi kassatsioonkaebuse, tühistades Tartu Ringkkonna otsuse, mille alusel tulnuks RASKi kliendil täisulatuses tagasi maksta Liu sadamahoone arendamiseks eraldatud PRIA poolne toetusraha 429 734eur.
Riigikohus leidis, et varasemalt asja lahendanud kohtud on kohaldanud õigust valesti, sest on jätnud tähelepanuta, et PRIA pidi tegevuse kestvusnõude hindamisel lähtuma erinevast tähtajast. Samuti märkis Riigikohus, et kohtud on alusetult jätnud tuvastamata, et PRIA rikkus tagasinõude otsuse tegemisel kaalutlusreegleid.
Täpsemalt juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et toetusega rajatud hoone ja soetatud seadmete kasutaja muutmine üksi ei saa olla kestvustingimuse rikkumise tuvastamise aluseks. Analüüsida tulnuks ka seda, kas kolmanda isiku tegevus hoones tähendab meetme eesmärki arvestades tegevuse märkimisväärset muutust. Samuti märkis kohus, et toetuse taotlemiseks mittetulundusühingu moodustamine ei viita pettusele ega kuritarvitusele, kui sidemed toetust taotlenud isikute vahel ei välista kehtiva õiguse kohaselt toetuse andmist. Viimast PRIA otsusest ei nähtunud.
Seoses toetuse eesmärkide järgimisega selgitas Riigikohus, et PRIA ja kohtud on liiga kitsalt lähtunud kaebaja toetustaotlusest ja eriti taotluses kirjeldatud äriplaanist ning jätnud arvesse võtmata määruses nr 1198/2006 ja „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskavas“ ette nähtud meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ eesmärgi. Sellest tulenevalt oli ka ekslik PRIA hinnang, et kaebaja on toime pannud rikkumise.
Riigikohus märkis, et isegi kui kõik äriplaanis kavandatud tegevused pole realiseerunud, võib tegevus üldises plaanis olla kooskõlas toetuse aluseks oleva meetme eesmärgiga või lõpptulemusena aidata kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Kõneluse kohtuotsuse laiem tähendus seisneb veel täiendavalt selles, et Riigikohus leidis lahendis, et PRIA pidanuks lähtuma tegevuse kestvusnõude hindamisel Euroopa Nõukogu määruses sätestatud tähtajast (5 aastat) ja tingimustest. Riigikohus täpsustas ka, et oluline pole mitte raha maksmise aeg, vaid hoopis rahastamisotsuse tegemise aeg. Kokkuvõttes on seega toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg 5 aastat alates rahastamise otsuses.