Kliendi edukas esindamine Riigikohtus.

Sisu

RASKi vandeadvokaat Henri Torop esindas edukalt klienti Riigikohtusse jõudnud kohtuasjas (2-21-7855). Kliendi vastu oli esitatud hagi 45 600 euro ja viivise nõudes. Riigikohus tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused ning tegi uue otsuse kliendi kasuks, millega jättis vastaspoole hagi rahuldamata. Teisisõnu tuvastas Riigikohus, et kliendi vastu esitatud nõue oli alusetu.
 
Riigikohus selgitas, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus. Lubatud ei ole õiguste teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte funktsioon on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist. Kohus jätab halvas usus käitumise korral seadusest või lepingust tuleneva kohaldamata.
 
Antud vaidluses oli tegemist olukorraga, kus hüpoteegipidaja kasuks oli seatud tagatisena kinnistutele nii I kui II järjekoha hüpoteegid. Hüpoteegipidaja esitas täitmisavalduse vaid II järjekoha hüpoteegi realiseerimiseks ning ei nõudnud sealjuures mitte põhinõude täitmist, vaid viivisenõude täitmist. II järjekoha hüpoteek aga isegi ei katnud täielikult viivisenõuet, rääkimata põhinõudest. Seega esitas hüpoteegipidaja täitmisavalduse vaid nõude osaliseks täitmiseks, kuigi oleks saanud nõuda kogu nõude täitmist. II järjekoha hüpoteegi realiseerimine tähendas täiendavalt seda, et I järjekohal püsima jäävate hüpoteekide tõttu oli kinnistute müügihind enampakkumisel äärmiselt madal. Hüpoteegipidaja ei suutnud menetluses esile tuua asjaolusid, miks ta ei kaitsnud oma huve nii I kui II järjekoha hüpoteekide alusel täitmisavaldust esitades – sellisel juhul oleks tagatised realiseeritud kogu hüpoteegipidaja nõude katteks ning ka tagatiste realiseerimisväärtus oleks olnud kõrgem. Riigikohus leidis, et sellises olukorras võib hüpoteegipidaja käitumine olla käsitatav õiguste kuritarvitamisena.

Meediakajastused