RASK saavutas olulise võidu kindlustusvaidluses kindlustusvõtja hoolsusstandardi üle
Sisu
RASKi vandeadvokaadid Keidi Kõiv, Timo Kullerkupp ja Tarmo Peterson esindasid edukalt MAVE Varahaldus OÜ-d mahukas kindlustusvaidluses ERGO Insurance SE vastu, mis sai alguse 2019. aastal kliendile kuuluval kinnisvaraobjektil toimunud tulekahjust. Nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus nõustusid kliendi seisukohtadega ning jätsid kindlustusandja vastuväited rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse järel ei võtnud Riigikohus ERGO kassatsioonkaebust menetlusse.
Vaidluse keskmes oli küsimus, milline hoolsusstandard kehtib automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) ja teiste turvasüsteemide töökorras hoidmisel. Kindlustusandja leidis, et süsteemide väidetavate rikete tõttu oli kindlustusriski suurendatud ning kindlustushüvitist tuli vähendada. RASKi meeskond kaitses seisukohta, et kindlustusvõtjalt ei saa nõuda süsteemide laitmatut toimimist igal ajahetkel, vaid mõistlike hooldus- ja kontrollikohustuste täitmist. Kohtud nõustusid selle käsitlusega.
Kohtud leidsid, et tuleohutuspaigaldise omanik täidab oma kohustused siis, kui ta järgib õigusaktides ja lepingus ette nähtud hooldus- ja kontrollinõudeid. Kuna klient oli ATS-i regulaarselt hooldanud ning vahetult enne tulekahju oli süsteemi korrasolek kontrollitud, puudus alus kindlustushüvitise vähendamiseks. Samuti rõhutas ringkonnakohus, et tõlgendus, mille kohaselt vabaneks kindlustusandja iga süsteemirikke korral osaliselt või täielikult hüvitamiskohustusest, oleks kindlustusvõtjale ebamõistlikult koormav ja vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga.
Lahend on oluline kindlustuspraktika seisukohalt, sest see kinnitab, et turvasüsteemide puhul hinnatakse kindlustusvõtja tegevust mõistliku hoolsuse standardi alusel. Kindlustuskaitse ei kao üksnes seetõttu, et süsteemis ilmneb hiljem rike, kui kindlustusvõtja on täitnud seadusest ja lepingust tulenevad hooldus- ning kontrollikohustused.
Vaidluse keskmes oli küsimus, milline hoolsusstandard kehtib automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) ja teiste turvasüsteemide töökorras hoidmisel. Kindlustusandja leidis, et süsteemide väidetavate rikete tõttu oli kindlustusriski suurendatud ning kindlustushüvitist tuli vähendada. RASKi meeskond kaitses seisukohta, et kindlustusvõtjalt ei saa nõuda süsteemide laitmatut toimimist igal ajahetkel, vaid mõistlike hooldus- ja kontrollikohustuste täitmist. Kohtud nõustusid selle käsitlusega.
Kohtud leidsid, et tuleohutuspaigaldise omanik täidab oma kohustused siis, kui ta järgib õigusaktides ja lepingus ette nähtud hooldus- ja kontrollinõudeid. Kuna klient oli ATS-i regulaarselt hooldanud ning vahetult enne tulekahju oli süsteemi korrasolek kontrollitud, puudus alus kindlustushüvitise vähendamiseks. Samuti rõhutas ringkonnakohus, et tõlgendus, mille kohaselt vabaneks kindlustusandja iga süsteemirikke korral osaliselt või täielikult hüvitamiskohustusest, oleks kindlustusvõtjale ebamõistlikult koormav ja vastuolus kahjukindlustuse eesmärgiga.
Lahend on oluline kindlustuspraktika seisukohalt, sest see kinnitab, et turvasüsteemide puhul hinnatakse kindlustusvõtja tegevust mõistliku hoolsuse standardi alusel. Kindlustuskaitse ei kao üksnes seetõttu, et süsteemis ilmneb hiljem rike, kui kindlustusvõtja on täitnud seadusest ja lepingust tulenevad hooldus- ning kontrollikohustused.