Juhatuse liikme vastutus.

Keerulistel aegadel on etteheited juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise osas kerged tulema. Et selliseid situatsioone ennetada, oleme kaardistanud olulisimad põhimõtted, mis on saanud määravaks juhtorganite liikmete tegevusele õigusliku hinnangu andmisel ning mille silmas pidamine aitab tagada ka juhtimisotsuste hea kvaliteedi.

• Ühing on alati esikohal.

Üheks olulisemaks nõudeks juhtorgani liikmete suhtes on lojaalsus. See tähendab, et mistahes olukorras, kus on kaalumisel erinevate isikute huvid, tuleb esikohale seada ühing. Seda ennekõike olukordades, kus on tuvastatav huvide konflikt organi liikme ja ühingu vahel. Selle põhimõtte oluliseks osaks on selge eristus enda ja ühingu isikute vahel.

• Mõõdikud.

Mõõtmine on oluline. Selleks, et mõõta on vajalik koostada loend ühingu jaoks olulistest mõõdikutest (KPI) ja selged kriteeriumid, mida rakendada. Mõõdikud aitavad välistada vaidlust tulemuste üle, samuti kehtestavad need konteksti, milles nii ühingu kui ka selle juhtorgani liikme tulemustele hinnanguid antakse.

• Protsessid ja nende dokumenteerimine.

Kõik teod, ühtviisi need, mis ühingule kasu toovad kui ka need, mis ühingule kahju toovad võivad tekitada küsimusi. Need, kes ei ole olnud otsustamisprotsessi juures peavad saama aru, miks mingil viisil otsutati. Protsessi läbipaistvuse ning võimaluse selle suhtes hinnangute andmiseks annab dokumentatsiooni olemasolu. Seega, on kasulik kommunikatsioonis ja memodes kajastada lisaks sisulisele tegevusjuhisele ja otsusele ka nende kaalutlusi, et otsuse tegemise põhjused oleks mõistetavad.

• Huvide konflikt ja kõrgema organi nõusolek.

Huvide konflikti võimalus ja konkreetsemda asjaolud tuleks ühingule alati avaldada ning sellistes olukordades end otsustusprotsessist taandada. Seadus nõuab kõrgema organi heakskiitu tehingutele, kus juhatuse liikmel on või võib olla huvide konflikt. Selleks, et kõrgem organ saaks vastava nõusoleku anda peab selle liikmetel olema täielik arusaam kavandatava tehingu tingimustest, huvide konfliktist ning sellest, miks on tehing ühingule oluline ja kasulik.

• Tehingud turutingimustel.

Tundub ju loogiline ja ongi. Aga lisaks sellele, et tehingud tulebki teostada turutingimustel tuleb näidata ka juhtorganite poolt tehtud tööd turutingimuste väljaselgitamiseks. Selleks tuleb koguda informatsiooni võrreldavate tehingute kohta, pidada silmas, et pakkumiste korral peab neid olema mitu ning kogutud informatsioon säilitada. Säilitamine ei ole teemaks mitte üksnes ühingusiseste suhete kontekstis. Turutingimuste analüüsi vastu võib olla oluline huvi ka näiteks maksuhalduril.

• Kaasa spetsialiste.

On loomulik, et ise kõike ei jõua ja ise kõike ei tea. Tehnilised regulatsioonid või erinevate valdkondade parimad praktikad võivad olla võõrad. Selleks, et ühing tegutseks kooskõlas valdkonnas kohaldatavate standarditega on mõistlik kasutada ühinguväliseid nõustajaid, kes omavad igapäevast kokkupuudet valdkonnaga. Ka saab saadud nõu ja seisukohti kasutada ettevõtja hoolsuse järgimist tõendava asjaoluna.

Eesti kohtud on negatiivsete hinnangute andmisel juhtorgani tegevuse liikmetele tänaseni suhteliselt ettevaatlikud. Vaidlused jäävad tihti mahuka ja kuluka tõendamiskoormise taha. Kuid vaidluse olemuseks on sellegi pooleks rikkuda nii suhteid, inimesi kui ärisid. Meie kogemus näitab, et vaidluste ennetamine, millele aitab kindlasti ülaltoodud märksõnade silmas pidamine, on kõigile osapooltele oluliselt kasulikum.