Liisa Jerne: hea advokaat peab esmalt endaga hästi läbi saama ja terav püsima

Advokaadibüroo RASK tagalat on viimased seitse aastat töös hoidnud Liisa Jerne. Vastutus ei ole seejuures mitte väike: kui Liisal kõik jookseb ja kontrolli all püsib, siis on see reeglina nii ka advokaatidel. Just advokaatide abistamine nende igapäevases töös, assisteerimine dokumendihalduses ja kohtumenetlustes, aga ka vastavuskontrolli ning advokatuuri nõuetele ja rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele vastavusega seonduv on igapäevaselt Liisa hoida.


Kuidas sa RASKi jõudsid ja millal ühine teekond alguse sai?

Kui mõni kolleeg on varem öelnud, et on siia jõudnud pooleldi juhuslikult, siis mina jõudsin täiesti juhuslikult. Sellest on nüüdseks muidugi omajagu aega möödas, täpsemalt täitus mul tänavu juulis büroos seitse aastat. Kui alguspunktile mõelda, siis viib see tagasi perioodi, mil elasin veel Taanis. Õppisin ja lõpetasin seal VIA University College’i rahvusvahelise müügi ja turunduse eriala. Kuna minu tollane elukaaslane ja tänane abikaasa leidis esimesena töö just Eestis, siis ei jäänud ka minul muud üle kui kodumaale naasta. Mäletan, et kandideerisin läbi värbamisfirma küll ühele teisele kohale, kuid sealt soovitati hoopis RASKi. Edasi tegin üle veebi paar kohtumist Ramoni ja Tarmoga ning kõik muu on juba ajalugu.

Sinu töö sisu ja vastutusvaldkond on aja jooksul büroos muutunud, millest sa alustasid?

Alustasin ikkagi assisteerivas rollis, nagu ma tegelikult ka praegu olen. Lihtsalt alguses tuli hakata kogu täpsemat vastutusala alles paika loksutama. Eks alguses arvati minu tausta nähes, et võiksin ka büroo turundust hoida, aga päris kiiresti sai selgeks, et tol ajal juba enam kui kümne advokaadi assisteerimise kõrvalt turundust ei tee.

Mis teeb RASKi eriliseks? Miks on siin hea töötada?

Ma otsisin endale hiljuti kõrvale assisteerivat abi – meeskond on kasvanud ja üksi kõike enam ei jõua. Kui ma huvilisi intervjueerima hakkasin, siis mõtlesin läbi, mida ma neile ise ütlen. Tegelikult on see väga lihtne ja siiras tõdemus: mul ei ole ühtegi sellist hommikut seitsme aasta jooksul olnud, kui ma poleks tahtnud tööle tulla. Ma ei oska seda täpsemalt kirjeldada ja mul ei ole ka head võrdlusmomenti, aga siin on lihtsalt hea olla. Olen kuulnud, et mõnes teises kohas on tiimis toksilisust ja ussitamist. Siin seda pole. Mujal on kindlasti rohkem hierarhiat ning palju rohkem inimesi, kellega koos töötad, aga keda sa tegelikult ei tunne. Siin on tiim väga mõnus ja kompaktne. Võin vabalt Ramoni, Tarmo või kelle iganes juurde astuda, oma arvamust avaldada ning tunnen seejuures, et minu arvamus loeb päriselt. Loomulikult on ka tööd palju, aga mitmekesisus hoiab selle kõik põnevana, rutiini siin ei teki.

Mis on tööl sinu supervõime – mis sa arvad, mida teised kontoris selle kohta ütleks?

Nad arvavad, et eeslaud teab kõike. Ma olen vastaspool, kui kellelgi on mõni mure või on vaja teada, kus keegi on. Mul on lihtsalt kokkupuude kõikide valdkondadega ning igas teemas peab mingi teadmine olema. Erinevatel advokaatidel on erinevad isikuomadused ja tööstiilid, millega mul tuleb kohaneda. On neid, kes on kaootilisemad ning on neid, kes kohe kõik detailideni kokku lepivad ja paika panevad. Mustrid ja viisid on erinevad ning nendega arvestamine ongi äge.

Mis on olnud sinu jaoks suurimad töövõidud?

Ma tunnen kõige suuremat rõõmu teiste töövõitudest. Ma saan olla osa paljudest võitudest ja teatud hetketel on see isegi magusam kui üksi midagi saavutada.


Kas ja mida on sul teistelt kolleegidelt õppida?

Ma tunnen, et mul on seljatagune kaetud. Kui peaksin mõnda jamasse sattuma, siis mul on iga valdkonna jaoks vajadusel ekspert võtta, kes ei ole kade aitama. Kui korterit ostsin, siis luges Marina vabast ajast notariaalset lepingut ning andis nõu. Samas korteris tekkis hiljem köögimööblit paigaldades veeavarii, mis ka alumisi naabreid uputas. Kindlustusega peetud kirjavahetust oli jällegi Andrei nõus üle vaatama. Samuti tunnen, et mul on büroos piisavalt oskusi endal tekkinud, et alati isegi ei pea minema abi küsima. Siin saab päris tugeva tunnetuse ja praktika, kuidas ühte või teist pöördumist kirjutada ja oma õiguste eest seista.

Mis sa arvad, mida sina teistele õpetanud oled?

Meil toimub büroos iga veebruar aasta inimese ja meeskonna valimine. Viimased aastad on alati võitnud assisteeriv tiim. Põhjendus on olnud üks: kõige parem on see, kui meil kõik jookseb, sest siis on kõigil hea olla. Tunnen, et keegi ei pea meile ka iga päev ütlema, et nad on tänulikud, et büroos asjad toimivad. Kui see nii on, siis ongi meie töö tehtud. Küllap midagi on sellest õppida ka kõigil teistel, kelle jaoks me siin oleme.

Kas sul seda tunnet ei ole tekkinud, et võiks ise advokaadi leiba proovida ja juurat õppima minna?

Ei, see elustiil on ainult erilistele isiksustele. Minus seda peidus ei ole. Kui see tee ette võtta, siis pead ikka 24/7 advokaat olema.

Sinult oleks põnev kuulda, milline on hea advokaat?

Ega see ausalt öeldes hästi ei kõla, sest need inimesed on kõige paremas mõttes hullud. Nad on sada protsenti ja rohkemgi veel pühendunud. Harva saavad nad kell viis tööle joone alla tõmmata. Veidi sõltub see muidugi valdkonnast ehk kui äriõiguses ja tehingute puhul on see veel tehtav, siis kohtuvaidlustes on pidevalt tähtajad kukil. See omakorda seab väga suured väljakutsed vaimsele vormile ja sellele, et inimesed end katki ei teeks. Selleks, et olla hea advokaat ning anda parimat nõu, peab esmalt endaga hästi läbi saama ja terav püsima.


Ent mis on selleks vaja, et sellist bürood toimivana hoida. Milline on tugeva ja elujõulise büroo retsept?

Meil on täna väga hea suurusega büroo – praegu on kõik hallatav. Oleme kõik sina peal, ei ole erinevaid osakondi, kes omavahel ei suhtleks. Me oleme ausad, peame kinni antud lubadustest, kõik on abivalmid ja kedagi ei pea kartma. Paratamatult tekib selline mõnus tunne, et töömeeskond on nagu teine perekond. Vähetähtis ei ole ka see, et partnerite ring on teinud head tööd värbamisel. Neil on see tunnetus nii hea: kõik, kes on siia püsima jäänud, on sama energialainega.


Kui RASK oleks mõni loom, siis milline ja miks?

Mult küsiti seda ka RASKi kümnenda sünnipäeva puhul ning siis ma ütlesin kaelkirjak. Kui nüüd natuke pikemalt mõelda, siis peaks see loom olema ennekõike lõbus, naljakas, kokkuhoidev ja funky. Mulle tundub, et see võiks olla flamingo, kes liiguvad karjas koos ja hindavad vabadust. Flamingod on ka silmatorkavad ja eristuvad, nagu meiegi. Samuti tunduvad nad natuke naljakad. Jään flamingo juurde.

Mis seda flamingot lähiaastatel ees võiks oodata, kuhu ta teel on?

Raske öelda. Praegu olen tähendanud, et kõik olulised pusletükid on nagu paigas. Kõik olulised valdkonnad on hästi ja õigete inimeste poolt juhitud. Teinekord on hea püsida ka mingi aja sellisena nagu oled.