Vaidluste ennetamine.

2019. aastal algatati Eesti kohtutes enam kui 32 000 tsiviilasja.
2020. aasta esimesel poolaastal on uusi algatatud vaidlusi ligi 17 000. 


Vaidlustele kulub meeletu ressurss. Igal aastal jõuab Eesti kohtusüsteemi üle 30 000 uue vaidluse, aastal 2020 on see number selges kasvutrendis. Vaidlemine ise on aga kurnav ning ettevõtte juhtimise seisukohalt ka väga kulukas protsess. Lisaks ajale ja rahale, mida oleks mõistlik kasutada äri edendamisele, kaasnevad vaidlustega ka pinged ja teadmatus. Seotud riskid on sedavõrd suured, et vaidluste ennetamine peaks moodustama loomuliku osa igapäevasest juhtimisest.

Oma kogemusele tuginedes oleme koondanud mõned universaalsed juhtnöörid, mis siinkohal abiks.

  •  Mäng avatud kaartidega.
Teine pool ei saa käituda nii nagu ootad, kui ta ei tea, mida temalt oodatakse. Seetõttu tuleks oma ootusi läbirääkimiste käigus väga selgelt kommunikeerida. Kuulata tuleks kindlasti ka teise poole soove ja vajadusi. Ei tasu eeldada, vaid üle küsida. Läbirääkimised on mõeldud poolte ootuste seadmiseks ja korrigeerimiseks.

  • Tee oma kodutöö.
Selleks, et ootused teise poole käitumisele ja teise poole tegelik käitumine kokku langeksid, on vaja teada, kes teine pool on ja millised on tema referentsid. On ta turul tegutsenud pikaajaliselt; kes on ta äripartnerid; kas tal on piisavalt vahendeid oma kohustuste täitmiseks või viitab miski tema tegevuses sellele, et lubadused ei pruugi pidada? Kas tema käitumist mõjutavad kontsernisisesed või asutuse sisekorra reeglid? Kui tead kellega suhtled, on lihtsam seada realistlikke ootusi.

  • Parim aeg probleemi lahendamiseks on enne probleemi tekkimist.
Aeg-ajalt jätavad pooled lepingutingimusi lahtiseks ega formuleeri selgelt, kuidas käitutakse kokkulepete rikkumisel. Reaalsuses on aga juba tõusetunud lahkhelide korral uute osapoolte vaheliste kokkulepete sõlmimine oluliselt keerulisem kui seda ennetavalt. Seetõttu on oluline leida võimalikele probleemolukordadele kokkuleppelised lahendused juba enne probleemi tekkimist, st situatsioonis kui osapooled on veel koostööle avatud. Kui mitte seda, siis vähemalt panna kirja põhimõtted, kuidas lahtised tingimused hiljem sisustatakse.

  • Kohustust, mis on kirja pandud, on raskem mitte täita.
Inimestel on intuitiivselt keerulisem mitte täita kohustust, milles on läbi räägitud ja kirja pandud. Sageli jääb kokkulepete kirjalik vormistamine ettekujutuse taha, et see eeldab spetsiaalse lepingudokumendi vormistamist ja allkirjastamist ning on seetõttu ajakulukas. Tegelikkuses võib ka lihtne e-kiri osutuda kokkuleppe hindamisel määravaks. Kui lepingu täitmise käik on fikseeritud, kokkuleppe muutmised on selged ja dokumenteeritud, on vaidlus vähemtõenäoline.

  • Varajane ärkamine.
Kõike tuleb ette. Ka parima tegutsemise juures võivad probleemid tarneahela alguses mõjutada hoolsa ettevõtja võimekust täita oma kohustusi. Selliste asjaolude ilmnemisel aitab sageli kui võimalikele probleemidele juhitakse tähelepanu võimalikult varakult, võimaldades teisel poolel uuele olukorrale kiiremini reageerida ning leida alternatiive oma algse eesmärgi saavutamiseks. Varajane reageerimine ja teisele poolele valiku variantide jätmine võib vähendada ja ära hoida teisel poolel kahju tekkimise ning seega potentsiaalse vaidluse.

  • Koostöö taastoodab koostööd.
Mida rohkem on senist positiivset koostöökogemust, seda enam ollakse avatud ka uuele. Kui soovid, et teine pool tuleks murede ilmnemise korral sulle vastu, on vaja näidata, et oled avatud ka ise ühisesse eesmärki panustama või järeleandmisi tegema. Vastupidi, järjepidev keeldumine teisele poolele vastu tulemast ning jäikade nõudmiste esitamine vähendab tema motivatsiooni koostööd teha.

  • Ära näe vaidlust seal, kus seda ei ole.
Vahel jääb kohustus täitmata mingil põhjusel, mis on igati arvestatav ja mõistlik. See ei ole koht, kus näha vaidlust, vaid koht, kus nõuda kohustuse täitmist. Ka vaidlusega ähvardamine võib olla meede, mis eskaleerib olukorda, mitte ei aita seda lahendada.
Igas situatsioonis ei ole vaidluse vältimine siiski otstarbekas, mistõttu on äärmiselt oluline kriitiliselt hinnata nii vaidluse vajadust kui ka selle tagajärgi.